Poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liige Ain Aaviksoo ütles täna riigikogu ees esinedes, et lisaks täiendavale rahale vajab tervishoiusüsteem ka julgeid ja riigimehelikke otsuseid ning selgete eesmärkide sõnastamist.

Aaviksoo meenutas, et umbes kümme aastat tagasi süstiti Suurbritannias olemasolevasse tervishoiusüsteemi ilma selge visioonita lihtsalt raha juurde. “Ilma struktuursete ja põhimõtteliste muutusteta saame me lihtsalt kallima tervishoiuteenuse, mitte ilmtingimata rohkem,” lisas ta.

Aaviksoo sõnul tuleks eesmärkide sõnastamisel lähtuda sellest, kuidas on inimeste tervis muutunud ning milline on ühe või teise tervishoiuteenuse tulemuslikkus. “Sellisel juhul hakkab lisaraha teenima eesmärki, mida ta peaks teenima,” märkis ta.

Tema sõnul on tervishoius omajagu saavutatud, kuid olulisi pika perspektiiviga otsuseid ei ole tehtud alates 2003. aastast ning senised arengud ongi toimunud varasemate otsuste põhjal.

“Meil on põhjust tunda uhkust minevikus tehtud tarkade valikute üle, kuid Eesti sotsiaalkaitsesüsteem vajab hädasti taas riigimehelikkust ja julgust. Kokkuvõttes on vaja teha tervisepoliitilisi otsuseid, sest tervishoius sünnivad need alati raskelt, nende elluviimine võtab aega ning õnnestumiseks peab tervisepoliitika üle elama mitu riigikogu ja valitsust,” rääkis Aaviksoo.

Tema hinnangul on Eestis probleem ka selles, et 2003. aastast alates kehtinud ravimipoliitika muudatusi ei ole siiani süstemaatiliselt analüüsitud. “Teadlaste uudishimust või sotsiaalsest vastutustundest ajendatud analüüsid ei saa asendada riigi poolt süstemaatiliselt rahastatud sõltumatut mõjude hindamist,” sõnas Aaviksoo.

Ta selgitas, et Eesti tunneb uhkust oma IT-arengu ja maailmas unikaalse riikliku tervishoiu infosüsteemi üle, kuid tervishoiuteenuste osutajate vahel liigub praegu andmeid vähem kui palju algelisemates süsteemides ning analüüsid jäävad kaugelt maha kogutud andmete väärtusest.

“Probleem pole suutlikkuses või oskustes, vaid selles, et poliitilisel tasemel pole ülesannet õigesti püstitatud. Tänased e-tervise lahendused võimaldavad integreerida erinevaid teenuseliike ning mõõta kvaliteeti ja tulemuslikkust. See võimaldaks aga tagada patsiendile parema ravi lõpptulemuse standardkirjeldamise, aga mitte aparatuuri, põrandapindala ja protsesside fikseerimise kaudu,” selgitas Aaviskoo ning lisas, et selline lähenemine võimaldab liigutada ohutult teenuseid madalama kulubaasiga väiksematesse tervishoiuasutustesse, mis on patisentidele lähemal.

“Järk-järgult on nii võimalik vabastada tervishoiuteenused pelgalt arstide või ressursivalvajate diktaadist ning läbipaistva tulemuslikkuse raporteerimise kaudu kaasata elanikud nii oma tervise kui ka riigi tervishoiu edendamisse. Viimane omakorda võimaldab vastutust tervise eest paremini ja õiglasemalt jagada,” rääkis Aaviksoo. “Kokkuvõttes tõuseb inimeste valmisolek panustada rahaliselt nii isiklikus plaanis kui ka finantseerida hästitoimivat tervishoiusüsteemi,” lisas ta.

Allikas: Ekspert: tervishoid vajab hädasti julgeid otsuseid, ERR