Uuringukeskuse Praxis tööturupoliitika eksperdi Reelika Leetma sõnul pensioniea tõstmine probleeme ei lahenda, kuna paljud lahkuvad tööturult juba enne ametlikku pensioniiga. Pigem toob see tema hinnangul kaasa pensionipõlve lühenemise.

Olulisem kui seadusjärgne pensioniiga on vanus, mil inimesed tegelikult pensionile siirduvad ja tööturult väljuvad, selgitas Praxise tööturupoliitika programmi direktor Reelika Leetma Postimees.ee’le.

«Niikaua kui suur osa töötajatest väljub tööturult töövõimetus-, eel-, soodus- või eripensionite süsteemi kaudu, ei pruugi seadusjärgse pensioniea tõus suurendada automaatselt töötajate arvu ja pensionisüsteemi finantsilist jätkusuutlikkust,» sõnas ta.

Praxise pensionivaldkonna uuringu andmetel sai 2007. aastal kolm aastat enne ametlikku pensioniiga ehk 60-aastastest meestest pensioni ligi pooled.

Nendest ligi 30 protsenti said pensioni vanaduse või tööstaažiga seonduvalt (sh eripensionid ja väljateenitud aastate pensionid) ja 20 protsenti töövõimetusega seonduvalt. Naistest sai kolm aastat enne ametlikku pensioniiga ehk 57-aastaselt pensioni ligi kolmandik, kellest iga kümnes sai vanadus- või tööstaažiga seonduvalt pensioni ja iga viies töövõimetuspensioni.

Leetma arvates tuleks seega esmajoones pigem üle vaadata kõikvõimalikud erandid, mis võimaldavad varajast lahkumist tööturult.

Eksperdi arvates oleks Eestile kindlasti mõistlikum ja ühiskonnale vastuvõetavam paindlike pensionile siirdumise võimaluste soodustamine, arvestades sealjuures demograafiliste arengutega.

Tema hinnangul tasuks kaaluda, kas konkreetsed pensionile jäämise või edasilükkamise motivaatorid on praegu piisavad.

Eksperdi sõnul on keskmise oodatava eluea kõrval väga oluline näitaja ka oodatav eluiga pensionile jäädes, mis näitab pensioniea pikkust. Eestis on 60-aastaste meeste oodatav eluiga keskmiselt 77 aastat ja naistel 81 aastat.

«Nii et väga laias laastus võib väita, et ilmselt vähendaks pensioniea tõus eelkõige pensionipõlve pikkust, mitte inimeste arvu, kes selle vanuseni elavad,» selgitas Leetma.