Tervishoiueksperdi Ain Aaviksoo hinnangul oli Eesti langemine ÜRO inimarengu edetabelis oodatav ning niipea riigi koht selles tabelis märgatavalt ei parane.
«Seda, et Eesti selles edetabelis kukkuma hakkab, oli oodata mõnda aega,» ütles poliitikauuringute keskuse Praxis tervisepoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo Postimees.eele.
Eile ilmunud ÜRO arenguprogrammi värskes inimarengu aruandes oli Eesti langenud riikide edetabelis mulluselt 40. positsioonilt neli kohta allapoole. Suurim mahajäämus teistest Balti riikidest tuli keskmises elueas. Kui Lätis ja Leedus on need näitajad vastavalt 72 ja 72,5 aastat, siis keskmine eestlane elab 71,2 aastat.
Eesti elanike eluiga on küll viimasel ajal pikenenud, aga eksperdi hinnangul ei ole riik suutnud teha ekstrapingutust, et senist suurt mahajäämust järele aidata. «Lihtsalt meie eluea näitajad ei ole sellisel määral pikenenud, nagu on see toimunud teistes riikides,» selgitas Aaviksoo.
Eesti tõus veel aastate taga
Tema sõnul ei ole tegelikult lootust, et Eesti koht inimarengu edetabelis lähemal ajal paraneks. «Minu hinnangul lähiajal seda ei juhtu ja seda kohta on võimalik võib-olla kergitada 10 aasta perspektiivis,» selgitas Aaviksoo.
Ta lisas, et väike muutus võib tulla seoses paari viimase aasta majanduskasvuga.
Kuna edetabeli koha arvestamise aluseks olevad kaks näitajat ehk majanduskasv ja haridustase on Eestil juba niigi kõrged, siis määrab Eesti koha inimarengu edetabelis sotsiaalsete näitajate komponent.
«Siin kiiret kasvu ei ole võimalik saada ja kui tahta isekulgevast protsessist vähegi kiiremat kasvu, siis tuleb sinna ekstra investeerida,» lisas ta.
Süüdi on tubakas ja alkohol
Eksperdi arvates on Eesti praegust kohta meditsiiniliste vahenditega keeruline parandada ning keskenduda tuleks hoopis rahva tervisekäitumise parandamisele.
«Meil on madala eluea põhjused teada, need on vigastused, HIV/aids, alkoholi tarbimine, kõik need probleemid, millest on kogu aeg räägitud ja kus teised riigid on teinud meist suuremaid edusamme,» rääkis Aaviksoo.
Tema kinnitusel röövivad enim Eesti inimeste tervist tubakas ja alkohol. «Tubakaga on hakatud natukene tegelema, alkoholiga üldse mitte, vähemalt mitte tõsiselt,» rääkis Aaviksoo. Lähema viie aasta jooksul hakkab aina suuremat rolli mängima ka HIV/aids.
Eksperdi sõnul ei saa riik panna inimesi tervislikult käituma või vähem jooma, aga riik peaks järjekindlalt tegelema sellega, et inimestel oleks tervislike valikute langetamine võimalikult lihtne.