Mustikas sisaldab taimedest kõige rohkem antioksüdante, mis on tublid südamehaiguste eest kaitsjad. Mustikad võivad taastada lühiajalise mälukaotuse, mis kaasneb vananemisega.

Samuti sisaldavad mustikad ühendeid, mis võivad ära hoida kuseteede infektsioone. Jaapanis teatakse mustikaid kui «nägemise marju», mis aitavad leevendada silmade ülepingutusest tekkinud hädasid.

Aga Eesti kui riigi jaoks on oluline see, et mustikad on innovaatilised.

Tartu mustikauurijad on saanud innovaatilisi ettevõtteid toetavalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) kaks miljonit krooni toetust, et põllumajandusülikooli töörühm Marge Starasti juhtimisel saaks uurida mustikate kasvatamise võimalusi Eestis ning viia põllumehi mõttele, et nisu ja rukki kõrval võiks mõned head hektarid põldu just mustikate alla panna.

Plaanid on sama suured kui marjad. Erinevalt karude armastatud metsamustikast on sellise põllumustika viljad viinamarjasuurused.

Praeguseks on mustikakasvatajaid Eestis juba 70 ringis ning järgnevad aastad peaksid ainult lisa tooma. Varsti on oodata mitmesajahektarilise põllu tekkimist Tartu lähedale, mis tähendab tõsist tootmist.

Jaapanlased on mustikate järele hullud, Eesti tootjad peavad ka plaane hakata oma marju just jaapanlastele müüma. «Aga nõudlust on nende järele kõikjal maailmas,» ütleb Starast.

Mustikakasvatuse innovaatiliseks nimetamine võib nii mõnegi suu muigele ajada, kuid tegelikult esindavad mustikad just sellist innovatsiooni, mida eestlastel oleks jõudu ja oskusi ellu viia.

«Innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine,» ütleb IT-guru Linnar Viik ning soovitab ära unustada unistuse, et eestlased on suutelised pidevalt mingeid selliseid asju välja mõtlema, mis kogu maailma oma unikaalsusega ahhetama panevad.

«Innovatsioon ei tähenda, et ma olen midagi välja mõelnud,» nendib Viik. «Väljamõtlemine on inglise keeles «invention» ehk «leidurlus». Leidurlus ei tooda väärtust juurde, innovatsioon toodab, ja toodab töökohti, maksutulu, heaolu.»

Viigi idee on lihtne. Maailmas on ideid jalaga segada, aga ideed üksi ei ole mingi innovatsioon. Innovatsiooni tulemuseks peab olema äri ehk raha, järelikult on innovatsioon käiku lastud idee.

Ja järelikult ei ole Eesti innovatsiooni küsimus mitte ideedes või ideede väljamõtlejates, vaid kas või nende sissetoomises ja lihtsalt ärategemises. Innovatsioonist on saanud mitte leiutamise, vaid projektijuhtimise küsimus.

«Loll on see, kes ideede väljamõtlemisele aega raiskab, ideed on kõikjal olemas. Tark on see, kes kuskil tekkinud ideed üles korjab ja ellu viib,» kinnitab Viik. «Uskuda, et meie kõrgharidussüsteem hakkab tootma inimesi, kes pidevalt toodavad uusi teadmisi sellisel viisil, et need on maailmas unikaalsed, on pimeduses elamine.»

Pealegi ei soosi Eesti teaduse rahastamine praegu maailmarevolutsiooniliste ideede väljamõtlemist, viitavad innovatsiooniasjatundjad.

«Kui vaadata teadusraha jaotust, on see kallutatud ülikoolide finantseerimise poolele,» ütleb Tarmo Kalvet uurimiskeskusest Praxis. «Tulemus on see, et meie ülikoolidel on raha uurida igasuguseid asju, mis eraettevõtjaid ei huvita.»

Kalvetiga sama meelt on ka riigipoolse innovatsiooniraha peamine jagaja EAS.

«Üksik leiutaja, kes arvab, et tema väljamõeldis vallandab tehnikarevolutsiooni, ja kes eeldab, et selle patenteerimise eest peaks talle kuuluma terve varandus, ei pruugi mängida mingit rolli juhul, kui ideel puudub kommertsväljund,» ütleb EASi direktor tehnoloogia arenduse alal Madis Võõras. «Sest sel juhul puudub ideel mõõdetav väärtus. Ideest saab rääkida juhul, kui see saab teoks.»

Võõras märgib, et rääkida Eesti Nokiast on naiiv-kuritahtlik, sest see loob illusiooni, et piisab ühest leiutisest. «Meil ei ole vaja ühte leiutist, meil on vaja innovatsiooni soosivat keskkonda,» lausub ta. «Keskkond toob ideed ja inimesed, need tõmbavad ligi raha.»

Keskkonnast räägib ka Viik, kes nõustub väitega, et igas ühiskonnas on ettevõtjapisikuga inimeste arv piiratud ja üks paremaid võimalusi innovaatiliste ehk midagi ära tegevate inimeste hulka Eestis suurendada on neid lihtsalt importida.

«Head inimesed kleepuvad innovaatiliste ja dünaamiliste ühiskondade külge,» ütleb Viik. «Samamoodi nagu raha, liiguvad ka inimesed sinna, kus neil on hea olla ning võimalik kasvada ja areneda. Eestisse tuleb tõmmata ettevõtlikke inimesi.»

Ära tuleb unustada ettekujutus, et innovatsioon on laboris mulksuvad katseklaasid või rattas jooksvad valged hiired, kelle veresoontes mõne uue revolutsioonilise ravimi katsekoostis voolab.

«Innovatsiooni soosiv keskkond koosneb mitmest asjast: haridussüsteemist, juriidilisest raamistikust, ilmastikust, meelelahutusvõimalustest,» loetleb Võõras.

Niisiis, innovatsioon ei ole raketiteadus, vaid kättevõtmise asi.

Tänavu laekus EASile esmakordselt rohkem projektitaotlusi kui raha oli, ja see on tuleviku-uuringute instituudi direktorile Erik Terkile ainult rõõmustav.

«Ettevõtted õpivad ka projekte tegema ja läbi töötama, selliseid projekte, kuhu keegi julgeb raha alla panna,» lausub Terk. «Veel mõni aasta tagasi oli raha pakkuda rohkem kui projekte tehti.»

Arvamus

Linnar Viik , visionäär:

Innovatsiooni on mitut tüüpi. Üks on toote innovatsioon, kus Eesti puhul võiks näiteks olla internetitelefon Skype. Või teenuse innovatsioon, näiteks mõelda välja mõni uut sorti raviteenus, viia see mõnes spaas sisse ja frantsiisida järgmistele turgudele edasi.

Ja veel üks variant on avaliku sektori innovatsioon, mille alla tinglikult kuulub kogu Eesti e-riik ning mis muudab avaliku sektori näiteks efektiivsemaks või temaga suhtlemise firmadele kiiremaks, kust omakorda tekib efektiivsuse tõus kogu majanduse jaoks.

Eestist on innovatsiooni hea näide finantssektor, kus näiteks Hansapank võitles endale välja õiguse opereerida Venemaa turul. See on innovatsioon. Suhteliselt triviaalne asi välja mõelda, aga küsimus on selles, kuidas minna Venemaa turule nii, et see oleks kasulik. Või kuidas üldse teha ideid teoks nii, et need kasu tooksid.

Pikas perspektiivis on võitja see riik, mille ideede väliskaubanduse bilanss on negatiivne. Ükski riik maailmas ei suuda toota uusi teadmisi ja ideid lõputult. Soome innovatsioonisüsteemi toetatavad uuendused pärinevad ainult paari protsendi ulatuses Soomest.

Uskuda, et meie kõrgharidussüsteem hakkab tootma inimesi, kes pidevalt taastoodavad uusi teadmisi sellisel viisil, et need on maailmas unikaalsed, on pimeduses elamine. Aga me suudaksime toota oskusi, inimesi, kes suudavad olemasolevaid või tekkinud ideid ellu viia või kaaluda nende ideede elluviimise mõttekust ja võimalusi.

Innovatsiooni turgutatakse miljonitega

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on rahastanud innovaatilisi ettevõtteid:

Riigieelarvest

2003: 31 projekti, toetuste kogumahuga 31,5 miljonit krooni. Neist eeluuringuid oli 16, toetuste mahuga 1,5 miljonit krooni.

2004: 18 projekti, toetuste kogumahuga 35,9 miljonit krooni. Neist eeluuringuid oli 5, toetuste mahuga 0,5 miljonit krooni.

Euroopa Liidu struktuurifondidest koos riigipoolse kaasfinantseerimisega 25%

(alates aprillist 2004):

2004: 29 projekti, toetuste kogumaht 34,3 miljonit krooni. Neist 18 puhul oli tegemist eeluuringute rahastamisega toetuste mahus 2,8 miljonit krooni.

Allikas: EAS