Suurenenud HIV-positiivsete arv kasvatab kahe aasta pärast raviks kuluva raha praeguselt 11 miljonilt 210 miljonile kroonile aastas, selleks ajaks peab Eesti leidma uusi abiprogramme, ühe võimalusena nähakse eurofonde.

Aidsiennetuse tõhustamiseks loodud Riigikogu probleemkomisjoni lõpparuande kohaselt on ennetustegevuse riiklik rahastamine alamahuline ja võtmetegevustes toetutakse üksnes välisdoonorite abile.

Komisjoni aseesimehe Nelli Kalikova sõnul on oodata ravivajajate arvu hüppelist kasvu. Mais sai poliitikauuringute keskuse Praxis andmeil antiretroviiruseravi 77 inimest. Ühe patsiendi selline ravi maksab aastas 100 000 krooni.

Välisabi kahaneb

«Arvestades haiguse kulgu, vajavad aastatel 2006–2007 ravi vähemalt pooled praegustest viirusekandjatest, mis teeb minimaalseks rahavajaduseks 210 miljonit krooni aastas,» ennustas Kalikova. Tänavune riigieelarve nägi viirusekandjate raviks ette 7,9 miljonit krooni, järgmise aasta eelarveprojektis on selleks ette nähtud 11,1 miljonit krooni.

Suur osa välisabi andjaist plaanib Eesti toetamise lõpetamist sel aastal. Suurima toetaja Globale Fundiga (GF) kestab leping 2005. aastani, siis võib see edukate tulemuste korral pikeneda 2007. aastani. «Riigil on kaks aastat aega mõelda, kuidas asendada GFi toetusraha, praegu ei ole ravivajajate arvu hüppeliseks kasvuks valmis ei riik ega meditsiin,» märkis Kalikova.

Selleks, et GF rahastaks Eesti aidsiprojekte ka pärast 2005. aasta septembrit, on Tervise Arengu Instituudi (TAI) arenduskeskuse juhi Kristina Tautsi sõnul käsil fondi püstitatud eesmärkide täitmine.

«Suur osa rahast kulub ennetusele ja tööle riskirühmadega, samuti HIV-positiivsete elukvaliteedi tõstmisele ja ravivõimaluste kättesaadavaks tegemisele,» sõnas ta.

Narkomaania ennetamise riikliku tegevuskava järgi avatakse järgmisel aastal uus narkomaanide rehabilitatsioonikeskus ja ka ravikeskus ning mitmed päevakeskused sõltuvuse all kannatavatele täisealistele ja lastele. Tautsi sõnul keskuste täpsed asukohad veel teada ei ole: «Niipalju on teada, et need tulevad probleemsetesse piirkondadesse Ida-Eestisse ja Harjumaale.»

Eestil pole selleks raha

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo sõnul ei võimalda Eesti majanduslik olukord täiendavat 210-miljonilist investeeringut, mis tähendab, et riik peab hakkama otsima aktiivselt rahastamisvõimalusi ELi fondidest.

Tautsi sõnul avanesid Eestile ELi astudes mitmed fondid, kust on võimalik aidsi ja narkomaania vastu võitlemiseks raha taotleda. «Samas ei saa unustada, et ka riigipoolne finantseerimine peab kasvama, praegused narkoennetustööks mõeldud summad on ilmselgelt ebapiisavad,» tõdes ta.

Kalikova sõnul pole Eestil ka kindlat HIVi ja aidsiga võitlemise strateegiat ning selle võitluse juhti.

Seetõttu soovitas parlamendi probleemkomisjon luua ennetustegevust koordineeriv aidsikomitee, kuhu kuuluksid nii valitsuse kui ka ühiskondlike organisatsioonide esindajad.

HIV ja aids Eestis

• Juuni seisuga elas Eestis 4031 HIV-positiivset ja 49 aidsihaiget. Ekspertide hinnangul võib viirusekandjaid olla registreeritud juhtudest kaks korda rohkem.

• Tallinna keskhaigla Merimetsa nakkuskeskuse andmetel registreeriti mullu 119 HIV-positiivset rasedat, kellest umbes pooled otsustasid sünnitada.

• Tänavu on diagnoositud viis alla kaheaastast HIV-positiivset last.

• Viirus on levinud kõikidesse maakondadesse, sealjuures on teadmata suurima riskigrupi, narkomaanide täpne arv. Hinnanguliselt on neid 10 000 – 15 000.

Allikas: poliitikauuringute keskus Praxis

Allikas: Eesti peab ka HIVi ravis lootma euroliidu abile, PM