Kuidas näevad Eesti üldhariduskoolide õpilased (enamasti 15aastased noored) välja rahvusvahelises võrdluses?

Lühike koolikohustus

Eesti koolikohustus algab hiljem ja kestab lühemalt kui paljudes teistes Euroopa Liidu riikides. Eesti laps peab kooli minema seitsmeaastaselt, enamikus teistes riikides kuueselt.

Seitsmeaastaselt minnakse kooli veel vaid Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis ja Bulgaarias. Eestis kestab koolikohustus üheksa aastat, paljudes teistes riikides aga rohkem – näiteks Taanis, Norras, Iirimaal, Hispaanias, Prantsusmaal kümme, Lätis, Ungaris, Rumeenias üksteist, Portugalis ja Luksemburgis koguni kaksteist aastat.

Vähem koolipäevi

Eestis on 175 koolipäeva aastas nii alg- kui ka põhikoolis, OECD keskmine on aga vastavalt 185 ja 183 päeva.

Pikk suvevaheaeg

Eestis on üks pikemaid suvevaheaegu (12–13 nädalat), paljudes teistes riikides on see lühem (kuni 10 nädalat).

Väiksemad klassid kui mujal

Eestis on klassides vähem õpilasi kui mujal: algkooliklassides keskmiselt 17 ja põhikoolis 15 õpilast, OECD keskmine on vastavalt 21 ja 24.

Keskmise klassi suurus saadi õpilaste arvu jagamisel klasside arvuga.

Eestlased teevad kauem koduseid töid

Eesti õpilased kulutavad nädalas keskmiselt rohkem aega koduste ülesannete lahendamisele: poisid 5,8 tundi ja tüdrukud 8 tundi. OECD keskmine on poistel 4,2 tundi, tüdrukutel 5,5 tundi.

Eestlased hilinevad rohkem tundidesse

Eesti õpilastest hilines kahe nädala jooksul enne PISA testi tegemist 41,7 protsenti õpilastest: poistest 45,6 protsenti ja tüdrukutest 37,8 protsenti. OECD keskmine oli kokku 36,3 protsenti – poistel 37,6 ja tüdrukutel 35.

Õpetaja kohta vähem õpilasi

Eestis tuleb ühe õpetaja kohta vähem õpilasi kui paljudes teistes riikides. Meie algkooliklasside on 10 ja põhikoolis 13 õpilast õpetaja kohta. OECD keskmine vastavalt 15 ja 13.

Õpetajate ja õpilaste suhe saadi täiskoormusega õpilaste arvu jagamisel täiskohaga õpetajate arvuga.

Eestlased puuduvad rohkem

Eestis puudus kahe nädala jooksul enne PISA testi tegemist tundidest 39,6 protsenti poistest ja 32,9 protsenti tüdrukutest, OECD keskmine on aga 26,7 protsenti poistest ja 25,9 protsenti tüdrukutest.

Vähem õnnelikke õpilasi

Eesti õpilaste seas on rahvusvahelises võrdluses peaaegu kõige vähem neid, kes peavad ennast koolis õnnelikuks. Meil pidasid end õnnelikeks 65 protsenti poistest ja 68 protsenti tüdrukutest, OECD vastavad keskmised olid 78 ja 81 protsenti.

Rohkem koolikiusu

Meie õpilased on rohkem kokku puutunud koolikiusamisega. 25 protsenti Eesti poistest ja 22 protsenti tüdrukutest tunnistas, et neid on koolis kiusatud (vahetevahel või igal nädalal). Euroopa riikide keskmine oli 18 protsenti poistest ja 15 protsenti tüdrukutest.

Eestlasi köidavad insenerikutse ja IT

14 protsenti Eesti õpilasi näeb tulevikus oma töökohta inseneri- ja arvutiteadustes, see on OECD keskmisest (11 protsenti) rohkem. Samas vaid 6 protsenti Eesti õpilasi soovib töötada terviseteenuste valdkonnas, OECD keskmine on 11 protsenti.

Poliitika tõmbab…

Eesti õpilaste huvi poliitiliste teemade ja küsimuste vastu on tunduvalt suurem kui Euroopas keskmiselt. Kohaliku tasandi poliitika vastu tunneb huvi 47 protsenti õpilastest (Euroopa Liidu keskmine 40 protsenti), riigi tasandil 50 protsenti (EL: 49 protsenti), rahvusvahelisel tasandil 37 protsenti (EL: 33 protsenti), Euroopa tasandil 41 protsenti (EL: 38 protsenti).

… aga valimised mitte eriti

Huvi valimistel osalemise vastu on Eestis Euroopa keskmisega võrreldes pigem väike. Kohalikel valimistel hääletaks 78 protsenti (Euroopa Liidus keskmiselt 80 protsenti), riigikogu valimistel 73 protsenti (EL: 78 protsenti), europarlamendi valimistel 30 protsenti (EL: 58 protsenti).

Parem võõrkeelte oskus

Eesti õpilased õpivad/tunnevad keskmisest rohkem võõrkeeli. 91 protsenti põhikooli õpilastest õpib vähemalt kaht võõrkeelt, Euroopa Liidu keskmine on 65 protsenti.

Rohkem õpingute katkestamist

15–17aastaste noorte osakaal, kes ei käi koolis ega tööl, on Eestis 6,7 protsenti. Euroopa Liidu keskmine on 6,5, meie naabermaades Soomes 5,4 ja Lätis 4,0 protsenti.

Hea haridustase

Põhihariduse või madalama haridustasemega noorte osakaal 20–24aastaste seas on Eestis 16 protsenti. Euroopa Liidu keskmine on 19 protsenti. Soomes ja Lätis aga on olukord meist etem – mõlemas on selliseid noori vaid 14 protsenti.

Andmed kogusid kokku uuringukeskuse Praxis haridusanalüütikud.

Allikad: EURYDICE, OECD Education at a Glance, OECD PISA, Uuring „Bullying and symptoms among school-aged children: international comparative kross sectional study in 28 countries“, ICCS Kodanikuhariduse uuring 2009, Eurostat

Allikas: Eesti õpilased: haridustase hea, keeleoskus tore, aga käivad vähem koolis ja puuduvad rohkem, Eesti Ekspress