“Eesti majandus maksab elanikkonna kehva tervise eest kõrget hinda,” väidab Praxise, maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ja sotsiaalministeeriumi koostöös valminud analüüs “Haigestumise majanduslikud tagajärjed Eestis”.

Hoolimata viimaste aastate tähelepanuväärsest majanduskasvust jääb Eesti rahvastiku terviseseisund maha enamikest Euroopa riikidest, nii Euroopa Liidu liikmesriikidest kui ka väljaspool Euroopa Liitu. WHO ja Eesti eksperdid hoiatavad, et praeguse olukorra jätkumine piirab olulisel määral Eesti majanduskasvu potentsiaali.

“Praeguse ebasoodsa terviseseisundi hea külg on see, et investeeringutel tervisesse on kõrge tasuvus. Tervise paranemine pakub piiramatu võimaluse saavutada Eestis püsiv majanduskasv,” ütles WHO majandusanalüütik, analüüsi kaasautor Marc Suhrcke.

Tervisenäitajate suhteline mahajäämus tuleb eriti ilmekalt esile meeste oodatavas elueas, milles Eesti jääb 8,5 aasta võrra maha Euroopa Liidu vanadest liikmesriikide kõige halvemate näitajatega liikmesmaast.

Võrreldes naabermaa Soomega on 25-65 aastaste Eesti meeste risk surra kolm korda suurem. Arvestades viimase aja trende Eesti noorte tubaka ja alkoholi tarbimises, ei ole ka loota et tulevaste täiskasvanute tervis parem on.

“Analüüs tõi välja selle, mida me tervisesektoris töötades oleme kogu aeg arvanud ning annab meile enesekindlust, et tõenduspõhised tervisevaldkonna investeeringud aitavad kaasa Eesti konkurentsivõime tõstmisele ja majanduse arengule,” ütles sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasik.