Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil 2014–2020 on Eestil esialgu lootust saada praeguse perioodiga võrreldav või ka veidi suurem toetuste pakk, kuid fondide vahel jaotatakse raha põhjalikult ümber.

2007.–2013. aastaga võrreldes kasvaksid sotsiaalfond ja põllumajanduse otsetoetused, väheneksid aga märksa suuremad regionaalarengu fond ja ühtekuuluvusfond. «Miks raha ringi jaguneb, tuleb küsida Euroopa Komisjonilt,» ütles riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar. «Laias laastus tähendavad muutused, et komisjon soovib järgida uusi Euroopa ees seisvaid väljakutseid.»

Ettepanek on Eestile läbirääkimiste alustamiseks sobiv ja ka toetuste üldine maht – umbes 4,8 miljardit eurot – on optimaalne, eriti arvestades praegust euroala võlakriisi ja sellega seotud pingeid, ütles Lepassaar.

Ettepanekus on siiski ka punkte, mis meile ei meeldi. Nii on Euroopa Komisjon esitanud seisukoha, et ühtekuuluvuspoliitika raha kulutamisele tuleks igas liikmesriigis seada laeks 2,5 protsenti SKTst. «See on meile kindlasti probleem,» tõdes Lepassaar. «Praegu oli see piirmäär Eestile 3,71 protsenti.»

Mõttekoja Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp leidis, et see piirang ei ole mitmel põhjusel Eesti huvides. «Selle tagajärjel saaks Eesti perioodiga 2007–2013 võrreldes vähem euroraha,» märkis ta. Avalikustatud andmete järgi oleks see umbes 630 miljonit eurot vähem võrreldes sellega, kui praegune lagi säiliks.

Teiseks lööks uus piirang riike, mis on vaatamata majanduskriisile jätkanud investeeringuid oma pikemaajalise arengu tagamiseks, sh leidnud piisavalt raha europrojektide kaasfinantseerimiseks – üks selliseid riike on ka Eesti.

«Kolmandaks paneks piirang riigid ebavõrdsesse olukorda ega arvestaks praeguseks saavutatud jõukuse ja ka inimestele olulise infrastruktuuri erinevat taset, nagu seni on arvestatud,» nentis Uudelepp 30. septembril saatsid nelja Ida-Euroopa riigi – Eesti, Läti, Leedu ja Ungari – peaministrid ühise kirja Euroopa Komisjoni presidendile Jose Manuel Barrosole, milles esitasid argumendid, miks 2,5 protsendi piir ei ole põhjendatud.

Valitsuse tänasel istungil esitavad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja rahandusminister Jürgen Ligi kinnitamiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu järgmise, aastate 2014–2020 finantsraamistiku eri aspektide kohta.

Allikas: Brüssel tahab Eestile toetusi teisiti anda, PM