«Valitsuse praegune tegevusetus läheb ühiskonnale kalliks maksma,» leiab arstide liit, kelle meelest tuleb meditsiini alarahastatuse vastu kiiresti midagi ette võtta.

Kümmekond päeva tagasi tegi Eesti Arstide Liit avalduse, milles tõdes, et Eesti tervisesüsteem vajab põhimõttelisi muudatusi. «Valitsuse praegune tegevusetus läheb ühiskonnale kalliks maksma,» öeldakse avalduses.

Arstide liidu eestseisuse presidendi Andrus Mäesalu sõnul on tervishoiu rahastamise alused paigast ära. «Kaks kolmandikku Eesti tervisesüsteemi rahadest tuleb ravikindlustusmaksust, veerandi kuludest maksavad inimesed ise ja vaid 6-7% tuleb riigieelarvest,» selgitab ta.
Ka uuringufirma Praxis tervisepoliitika programmi direktori Ain Aaviksoo sõnul pole tervishoiurahade sõltuvus laekuvast ravikindlustusmaksust inimeste tervist silmas pidades kõige parem variant: «Sotsiaalmaksust rahastamine ei ole jätkusuutlik – seda ütles Praxis juba 2005. aastal.»
Jõukate koormust arstiabi maksmisel vähendatakse?

Erilist ohtu näevad nii Mäesalu kui ka Aaviksoo valitsuse plaanis seada sotsiaalmaksule lagi, mis tähendab, et tööandja peaks kõrgepalgaliste pealt maksma sotsiaalmaksu ainult teatud tasemeni (et soodustada kõrgkvalifitseeritud tööjõu püsimist Eestis ja soosida jõukamaid). «Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ekspertide hinnangul väheneb sellise muudatuse tagajärjel sotsiaalmaksu laekumine, s.t tervisesüsteemi rahastamine märgatavalt rohkem, kui oleks selle muudatuse majandust elavdav mõju,» selgitab Mäesalu.

«Seda, et kiirustades soovitakse sotsiaalmaksule lagi seada, on küll vale samm,» leiab ka Aaviksoo, «sest kogu meie sotsiaalsüsteem on sõltuvuses sotsiaalmaksust.»

Sotsiaalmaksu, sealhulgas ravikindlustusmaksu laekumine on viimastel aastatel niigi märkimisväärselt kahanenud, seega on oluliselt väiksemaks jäänud ka tervishoiule kuluvad summad. Samal ajal on tõstetud ravimite ja meditsiinitarvikute käibemaksu, samuti on tõusnud raviasutuste halduskulud.

«Sündimuse languse tõttu on ühiskonnas tõusnud vanemate inimeste osakaal, kes vajavad enam tervishoiuteenuseid, ja see tähendab, et tervishoiukulud jätkuvalt kasvavad,» ütleb Mäesalu.

Eesti inimene maksab niigi omast taskust

Eesti sotsiaalkulutuste osakaal on üle kahe korra väiksem Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest, seevastu on meie inimeste omaosalus tervishoius kõrge – ravimite soetamise omaosaluse poolest oleme Euroopas esirinnas.
«Enim ohustavadki terviseprobleemid väikese sissetulekuga inimesi, kelle arstiabi kättesaadavust piirab kas või visiiditasu, samuti on terviseriski tekitavaks faktoriks kõrged ravimi- ning abivahendite hinnad,» nendib Mäesalu. «Sealt tulevad need patsiendid, kelle terviseprobleemi oleks saanud varem ja ka odavamalt lahendada.»

Aaviksoo nendib, et riikides, kes on oma inimestele taganud korraliku sotsiaalse kaitse, ei pea tervishoiukulutuste vähendamine tingimata tähendama rahva tervise halvenemist: «Meie veel ei tea, kas meie sotsiaalkaitsesüsteem on võimeline lünka tervishoius puhverdama.»
Aaviksoo sõnul on üks olulisem näitaja, mis kindlasti on seotud tervisenäitajate halvenemisega, pikaajaline, üle 12 kuu kestev töötus. «Kui see jääb püsima, siis võib ennustada, et tervisenäitajad kindlasti langevad, sest seal on meie sotsiaalsüsteemi nõrk koht,» ütleb Aaviksoo. «Ohumärke on juba praegu näha – psühhiaatrite-psühholoogide kinnitusel on vaimsete tervisprobleemide hulk kasvanud. Töötusest tingitud valikute puudumine tekitab inimeses stressi, nii mõnelgi puhul leevendatakse seda alkoholiga. Samuti kannatab meie suur võit tervisliku toitumise osas – mis kasu on plakatitest «Sööge iga päev viis peotäit juur- ja puuvilju», kui inimesel pole raha seda osta. Kaloririkas ja toitainetelt väheväärtuslik toit on kättesaadavam. Kuna tervislik toit on kallim, kehtib sama ka suure osa ülejäänud Eesti elanikkonna kohta, sest hinnatõus ja sissetulekute vähenemine tõmbab tervisliku toidu ostmisele piiri.»

Arstid: lubamatu on jätta osa haigekassa tuludest patsientide raviks kulutamata riigieelarve tasakaalu nimel
Riigikogus teise lugemise läbinud haigekassa eelarve on arstide liidu hinnangul vastuolus seaduste ja valitsuse määrusega.
Arstkond on seisukohal, et lubamatu on jätta arvestatav osa haigekassa seaduslikest tuludest patsientide raviks kulutamata. Ravijuhtude hulga suurendamine eelarves ei paranda tegelikult arstiabi kättesaadavust, sest juba sel aastal ei ole haiglad suutnud planeeritud ravimahte täielikult täita.

«Üheksa kuuga on osa ravirahast jäänud kasutamata ja haigekassa on teeninud rohkem kui 50 miljonit krooni kasumit. Jaotamata kasumi suurenemine on küll ilmselt kasulik riigieelarve tasakaalule, kuid kindlasti kahjulik inimeste tervisele,» lausutakse pöördumises. «Eesti Arstide Liidu korduvad ettepanekud valitsusele ja haigekassa nõukogule parandada arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti, kasutades selleks seadustega tagatud vahendeid, on jäänud vastuseta. Täna saatsime uue pöördumise sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe Hanno Pevkuri ja nõukogu liikmete poole.

Haigekassa eelarvesse ei ole planeeritud haiglate kapitalikulusid, mis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi tuleb rahastada riigieelarvest. Eelarve järgi jääb ka järgmisel aastal jõusse ravihindade kärbe, mis valitsuse määruse kohaselt peaks kaotama kehtivuse 31. detsembril 2010. Samuti ei vasta haigekassa eelarve riigieelarvele. Arstide liit toetab haiglate liidu nõudmist viia ravikindlustusmaksu laekumise tulud vastavusse riigieelarvega. Ravihindade 6%-line kärbe, mistõttu haiglad on töötanud äärmise kokkuhoiu tingimustes, oli vastavalt haigekassa ja valitsuse lubadusele planeeritud üheks aastaks. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemise vältimiseks on hädavajalik taastada 2011. aastal kõik ravihinnad vähemalt 2009. aasta tasemel.»

Allikas: Arstide hinnangul vajab tervishoid kiiresti päästmist, Pealinn