Haigekassa juht: välismaale tööle minevad arstid maksku õppekulu kinni Haridusministeerium on igasuguse trahvimispoliitika vastu

Arstid on jahmunud haigekassa juhi Hannes Danilovi ideest, et välisriiki tööle minnes peaksid nad õppekulud kinni maksma, haridusministeerium ei hakka sellist trahvipoliitikat arutamagi.

Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov kirjutas eilse Eesti Päevalehe arvamusküljel, et arstide lahkumisel välisriiki tööle võiks neilt siinsed õppekulud välja nõuda. “Miks mitte kehtestada tingimust, et kui noor meditsiinitöötaja lahkub viie aasta jooksul pärast kooli lõpetamist teise riiki tööle, katab ta oma õpetamiskulud ise või teeb seda välisriigi tööandja,” kirjutas ta.

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets märkis, et sellised võtted peaks jääma minevikku. “Sellist sanktsiooni rakendati siis, kui Nõukogude Liidust inimesed emigreerusid. Siis võeti neilt haridusraha tagasi,” ütles ta.

Idee ajab naerma

Põhja-Eesti regionaalhaigla neurokirurgia keskuse juhataja Andres Ellamaa ei suutnud Danilovi artikli suhtes irooniat varjata. “Selleks, et korvata meesõpetajate puudust koolides, tuleks keelata meestel, kes on õpetajaks õppinud, teistel elualadel töötamine,” muigas Ellamaa. “See oleks vastavuses Danilovi artikli mõtte ja sisuga.”

Minister Maimetsa sõnul peaks riik, haridusministeerium kaasa arvatud, tegema kõik, et noortel oleks sellised töötingimused, et nad ei peaks minema mujalt tööd otsima.

Hannes Danilov tõdes samuti oma arvamusloos, et olukorra parandamiseks tuleks välja töötada süsteem, millega noor arst leiab oma erialale vastava töö Eestis ja on motiveeritud sel kohal töötama. “Paraku vaatame täna rahulikult pealt, kuidas kümme aastat riigi kulul õppinud arst lahkub välismaale ja tal ei ole riigi ees mingeid kohustusi,” lisas ta, põhjendades õppetasu tagasiküsimist.

Lahendus on mujal

Arstide liidu eestseisuse liikme, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti Indrek Oro sõnul ei üritatagi niisuguse probleemi- asetuse juures tegelike põhjustega võidelda.

“Haiglas ringi käies näen noori residente, kes tunnevad enda tarbetuna. Nad on meil näiteks paar aastat töötanud, on tublid, me vajame neid, aga pole võimalusi neile hoida,” märkis ta. “Ei pea otsima võimalusi, kuidas tekitada arstidele majanduslikke barjääre, vaid on päramine aeg aru saada, et neile tuleb siin töötamiseks tingimused luua.”

Nakkushaiguste residentarst Valentina Borodina (28) on üks Eesti noortest meedikutest, kes plaanib siinse 50-kroonise tunnitasu välismaal ligi miljonikroonise aastapalga vastu vahetada.

Juuni keskel kuulas ta koos veel mitmekümne Eesti arstiga Suurbritannia värbamisfirma reklaami, kus lubati pea kõigile hea inglise keele ja kolmeaastase kogemusega arstidele kõrge palgaga töö leida. “Palk on praegu ikka väga hull – 3800 krooni, kindlasti proovin välismaale minna,” ütles Borodina.

Hiljuti tutvustatud PRAXIS-e uuringust selgus, et kindla otsuse välismaale tööle minna on teinud viis protsenti tervishoiutöötajatest ehk ligi 700-800 inimest. Indrek Oro hinnangul ei kajasta see number probleemi tõsidust.

Allikas: Arste ärritas äramineku trahvi idee, EPL