Endine õiguskantsler Allar Jõks arvab, et Eesti erakondadel jääb puudu pikemaajalistest visioonidest. Samuti on ta seisukohal, et praegune riigikogu valimiste seadus on oma aja ära elanud.

ETV saade “Vabariigi kodanikud” küsis täna, mida me oma riigilt ootame ja kas erakondadel ikka on piisavalt visiooni, et me riigitüüri julgelt neile võime usaldada. Stuudios olid endine õiguskantsler Allar Jõks, poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp, Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja Hardo Aasmäe ja Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu juhataja Urmo Kübar.

Jõks: erakondadel pole visioone

Endine õiguskantsler Jõks leiab, et poliitika mõistet tajutakse Eestis liiga kitsalt. “Küsimus on selles, mida me poliitika all mõistame – kas ainult erakonnapoliitika parteikontorites või see, mida igaüks meist arvab, et Eesti jaoks tuleks teha,” selgitas ta.

“Kui paljud erakonnad räägivad visioonist?” küsis Jõks ja lisas, et ta vaatas läbi erakondade programmid ning leidis sealt palju sõnu nagu “avameelsus”, “aus”, “õiglane” jne, kuid pikemaajalistest visioonidest jäi puudu. “Keskerakonnal oli “visioon”, aga selle ees oli ka sõna “tele”.”

Jõks meenutas, kuidas ta ühel üritusel kohtus noorte inimestega, kes küsisid, miks üldse Eestil on vaja noori. Jõksi sõnul vastas ta, et seda sama küsimust saaks ka 200 aasta pärast eesti keeles küsida. Samas jõudis ta veendumusele, et noored tahavad teada, mis toimub Eestis rohkem kui 10 aasta pärast.

Tippjurist Jõksi arvates on praegune riigikogu valimiste seadus oma aja ära elanud ning vaja on visiooni parlamentarismi tugevdamiseks. “Olukorras, kus inimesed ei leia parteide hulgas selliseid, keda toetada, nad ei valigi kedagi ja nende hääl on esindamata.”

“Kui meile ei meeldi enesekindel visioonitus, siis valijatel on võimalus seda muuta,” lausus Jõks lõpetuseks.

Annika Uudelepp: dialoog peab olema kogu valimisperioodi väitel

Uudelepa arvates on “ühe lubaduse ja ühe meetme parteid” oma aja ära elanud. “Sellest ei piisa, et vintskled kolm nädalat enne valimisi ja siis on kõik jälle korras.”

Ta tunnistas, et kuigi praegu lubatakse vähem kui varasemates kampaaniates, peaks igal lubadusel ikkagi “hinnalipik” küljes olema ehk konkreetne selgitus, kui palju mingi valimislubaduse elluviimine maksma läheb.

Uudelepa hinnangul tulenevad parteide “nänn kohe kätte” lubadused sellest, et erakonnad ei viitsi tööd teha ja arvavad, et sellised primitiivsed lubadused toimivadki.

“Ei piisa, et inimesed saavad kaasa rääkida vaid 6. märtsil – dialoog peab olema kogu valimisperioodi väitel,” tutvustas Uudelepp üht oma seisukohtadest.

Aasmäe: lühiajalised lubadused on seotud rahvastiku vananemisega

Aasmäe üritas saates ka selgitada, miks erakondadele meeldib lühiajalisi lubadusi jagada ning pikaajalistest visioonidest hoiduda.

“Erakondade lühiajaline samm on seotud rahvastiku vananemisega. Vanemad inimesed kavandavad eluperspektiivi paratamatult lühemalt,” sõnas ta.

Samuti kurtis Aasmäe, et Eestis mängitakse kohaliku omavalitsuse tasandil riiki ehk poliitika on liiga tsentraliseeritud ning keskendutakse liiga palju riigi tasandi parteipoliitikale. Mitmel pool mujal maailmas on kohalikud valimised isegi olulisemad, tõi ta näite.

Riigikogu töökorralduse osas tegi Aasmäe ettepaneku, et poliitikutel tuleks keelata ära erapooletu olemine ning hääletada tuleks ikkagi poolt või vastu.

Kübar: lepingut tahaks sõlmida torumehega, mitte parteiga

Ka Urmo Kübar tunnistas, et ka tema arvates on seekordne valimiskampaania varasematest sisukam ning leidis, et üheks selle põhjuseks on see, et kodanikuühendused on olnud aktiivsemad. Näiteks tõi ta hea valimistava kampaania.

Kübar kritiseeris ka IRLi kampaanias esinevat “lepingu sõlmimist” partei ja valija vahel. “Sellist lepingut tahaks sõlmida torumehega, mitte aga erakonnaga. Riigi puhul ei ole üht ainukest lahendust, mis kõik korda teeb.” Tema sooviks näha rohkem lubadusi, et olulisi asju arutatakse rohkem ühiskonnas laiemalt.

Kübar pakkus välja, et parteide lühiajalised lubadused on tingitud ühiskondlikust harjumusest. “Valimised on justkui ainus koht, kus need lubadused poliitikutelt kätte saada.”