EUROSTUDENT VI uuring näitab, et töötamine on üliõpilaselu lahutamatu osa. 66% üliõpilastest töötab õpingute kõrvalt. Keskmiselt töötab üliõpilane 31 tundi ja pühendab õppimisele 33 tundi nädalas. Oma elukorraldust ja rolli määratledes ütlevad enam kui pooled  (54%) töötavatest üliõpilastest, et nad on ennekõike töötajad, kes õpivad töötamise kõrvalt.

Üliõpilaste töötamise sagedus, põhjused ja ajakasutus näitavad, et töötamine on üliõpilaselu lahutamatu osa. Kuigi 77% üliõpilastest töötab selleks, et elamiskulusid katta, ei töötata ainult raha pärast. „Näeme, et õpitav eriala ja töökogemus on omavahel tihedalt seotud – enam kui pooled töötavatest üliõpilastest on ametis erialasel tööl ja 69% üliõpilastest soovib töötada kogemuse saamiseks. Üliõpilased valivad töötamise, sest peavad äraelamise kõrval tähtsaks oma konkurentsivõimet, arengupotentsiaali ja erialase kogemuse omandamist,“ tõdeb Praxise hariduspoliitika analüütik Eve Mägi.

Eesti üliõpilased sisenevad tööturule varakult. 20–24-aastastest üliõpilastest töötab regulaarselt juba 41%. See viitab noorte varajasele iseseisvumissoovile. Analüüs näitab, et üliõpilaste töötamise tõenäosuse ja vanemate sotsiaal-majandusliku tausta vahel ei ole otsest seost –  üliõpilase vanemate majanduslikust olukorrast ei olene, kas üliõpilasel on tasustatud töökoht või mitte.

Tööl käivate õppurite arvukust saab suuresti seletada ka sellega, et Eesti üliõpilaskond on vanuseliselt väga mitmekesine. Keskmine üliõpilase vanus on 26 aastat ja sellega eristub Eesti paljudest Euroopa riikidest, kus keskmine vanus on veel 25 või alla selle. „Kui doktoriõpe välja jätta, on meil rohkem kui viiendik õppijaid 30 aastased või vanemad. 72% neist on lapsevanemad ja 87% töötab õpingute ajal, määratledes end ennekõike töötajana, kes õpib töö kõrvalt. See tähendab, et meil on kõrghariduses palju täiskasvanud inimesi, kelle jaoks on õppimine vaid üks nõudlikest elusfääridest, mis võistleb aja ja tähelepanu pärast teiste elu tahkudega – eelkõige pere- ja töökohustustega.“

Praxise analüüs toob välja, et seni on kõrghariduspoliitika käsitanud noori üliõpilasi peamiselt oma vanematest sõltuvate lastena ja liikunud  suunas, et üliõpilane ei peaks tööl käima, vaid pühenduma ainult õppimisele. Praxise analüütiku Eve Mägi sõnul viitab nii üliõpilaste korrapärase tööhõive kasv, erialase töökogemuse väärtustamine ja töökäte puuduse kasv tööturul sellele, et õppimise kõrvalt töötamist ei ole mõistlik takistada. „Uuringu valguses seisneb Eesti kõrghariduspoliitika üks olulisi väljakutseid hoopis selles, kui edukalt suudetakse üliõpilaste eripäraseid vajadusi arvestada ning töötamist ja õppimist lõimida. Õppimisele pühendumine ei pruugi tähendada töökoha vältimist, vaid pigem õppimise ja töötamise  ühildamist toetav paindlik õppekorraldus ning õppija ja tema (töö)kogemuse hea tundmine. Et piirid nii haridus- ja tööelu kui ka haridussektorite vahel hajuvad, on riigil võimalik toetada töö- ja õppekogemuse lõimingut, väljendades selgelt sõnumit, et töötamine on arengu- ja õppeprotsessi väärtuslik osa.“

EUROSTUDENT on üle-euroopaline üliõpilaste uuring, mis kogub ja kõrvutab andmeid Euroopa kõrghariduse sotsiaalse mõõtme kohta. Uuringus käsitletakse selliseid teemasid nagu üliõpilaste erialavalik, rahulolu õpingutega, ligipääs kõrgharidusele, eluolu, töötamine ja ajakasutus, sissetulekud ja kulutused ning rahvusvaheline mobiilsus. Eesti küsitluses osales 2148 bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe üliõpilast. Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeerium.

Vaata ka

EUROSTUDENT rahvusvahelise projekti veebilehekülg

EUROSTUDENT VI rahvusvaheline lõpparuanne

EUROSTUDENT Twitteris

EUROSTUDENT V Eesti uuringu lõpparuanne (teostas RAKE)