Eestis kogutakse erinevate avaliku sektori asutuste poolt regulaarselt suurel hulgal olulisi andmeid inimeste terviseseisundi kohta. See olulise väärtusega ressurss tuleks Eestis maksimaalselt ära kasutada inimeste terviseseisundi hindamise ja tervisepoliitika kujundamise aluseks olevate uuringute läbiviimiseks. Andmete kogumiseks, nende korrektseks ja turvaliseks haldamiseks kasutab riik igal aastalt oluliselt rahalisi ressursse. Samal ajal ei ole need andmed sageli kättesaadavad ja kasutajasõbralikud või on andmete kasutus bürokraatlike takistuste tõttu piiratud.

Avatud riigiandmete kättesaadavaks tegemine on viimastel aastatel kasvavaks trendiks üle maailma ning  selles nähakse suurt võimalust tuua kodanikuühendused appi riigivalitsemises aktiivselt osalema. Ka Eestis on loomisel mitmeid algatusi, kus avalikke andmeid taasesitatakse lihtsal ja kergesti kasutataval viisil.

“Eestis on olemas palju väga rikkalikke andmebaase, mille abil väärtusliku teabe loomine elanike tervise hüvanguks seisab julguse ja kokkulepete taga”, tõdeb Praxise tervisepoliitika juht Ain Aaviksoo.

Andmete parem kättesaadavus uuringute ja analüüsidega seotud organisatsioonidele looks võimalusi andmeid sünteesida ja analüüsida, see omakorda paneb aluse otsuste tegemiseks Eestis tervisepoliitikas.

Eilsel Sotsiaalministeeriumis toimunud seminaril, kus arutati rahvatervise uuringutesse kodanike ühenduste kaasatust ning andmete kasutuse temaatikat, tõdeti, et avatum andmekasutus ja vabaühenduste kaasamine võimaldaks tulevikus ellu viia senisest tulemuslikumat tervisepoliitikat.