Mõttekoja Praxis analüüsist selgub, et Eesti residentuuriõppe kvaliteedi ühtlustamiseks tuleb suurendada juhendatud töö osakaalu, luua terviklik tagasiside süsteem ning pakkuda nooremarstide väljaõppes erialateadmistele lisaks meeskonnatöö ja suhtlemise oskusi.

Eesti Nooremarstide Ühenduse tellitud analüüs võtab vaatluse alla, kuivõrd vastab Eesti, Läti ja Leedu residentide väljaõpe rahvusvahelistele standarditele. Mõttekoja Praxis juhi Tarmo Jüristo sõnul on mured üle Baltikumi sarnased. „Peamine kitsaskoht on väljaõppe ebaühtlus. On asutusi, kus residentuuriõpe on väga heal tasemel. Teisalt tunnevad paljud residendid ja ka juhendajad, et sisuliseks juhendamiseks puudub aeg ja oskused. Analüüsi peamine soovitus ongi luua miinimumnõuded, mis tagaks arstide väljaõppe ühtlasema kvaliteedi.“

Eesti Nooremarstide Ühenduse esindaja Helen Reimi sõnul on residentide ja juhendajate igapäevatöö jagatud tervishoiuteenuse pakkumise, õppimise ja juhendamise vahel. „Need rollid konkureerivad omavahel ja on pideva ajasurve all. Residentuur peab arsti ette valmistama iseseisvaks eriarsti tööks. Ohu märk on aga see, kui resident jääb liiga üksi. Uuringust tulebki välja, et paraku jääb residentuuri õppimise aspekt pahatihti kõrvale ja domineerima hakkab teenuseosutamine,“ sõnas Reim.

Üks analüüsi soovitustest ongi leida parem tasakaal teenuse pakkumise ja õppe vahel. Selleks tuleb toetada juhendajaid, et neil oleks piisavalt aega ja pedagoogilisi oskusi, et patsientide ravimine liita osaks õppest. „Residentuuri eesmärk on teadmiste ja tehniliste oskuste, aga ka hoiakute edasiandmine juhendajalt residendile. Oluline on tagada residendilt juhendajale ja juhendajalt residendile sisuline tagasiside,“ tõdes Reim.

Analüüs näitab, et erialateadmiste omandamise kõrval peaks residentide väljaõppes senisest suuremat tähelepanu saama meeskonnatöö, juhtimise ja suhtlemise oskused. “See on kindlasti üks koht, kus ühiskonna muutudes peab ka arsti pädevus kaasa tulema. Sotsiaalsete oskuste süsteemset õpet residentuuris hetkel ei ole, samas toovad selle olulisust välja ka rahvusvahelised juhendid,“ ütles Reim.

Reimi hinnangul on Praxise analüüs abiks, et koostöös erinevate osapooltega jõuda kvaliteetse residentuuriõppeni, mis vastaks ka rahvusvahelistele standarditele: “Positiivseid eeskujusid leidub Eesti residentuuris juba täna, kuid ühiselt kokku lepitud miinimumstandardid aitavad tagada ühtlase residentuuri õppekvaliteedi üle riigi. Soovime, et 10-15 aasta pärast oleks Eesti arstiõppe ja -abi kvaliteet veelgi paremal tasemel.“

Analüüsi 6 olulisemat soovitust:

• Kehtestada miinimumstandardid nii õppe kui ka juhendamise vallas.
• Töötada välja sisuline tagasisidesüsteem koos tagasiside analüüsi ning arendustegevustega.
• Muuta residentuur paindlikumaks ning residendisõbralikumaks, sh võimaldades kõikidele residentidele osalise koormusega töötamist.
• Luua kõiki osalisi kaasav süsteem residentuuri kvaliteedi pidevaks hindamiseks ja arendamiseks.
• Väärtustada ja õpetada mitte-tehnilisi oskusi, nagu näiteks suhtlemine ja meeskonnatöö kõikides residentuuriprogrammides.
• Tagada teadustöö ja residentuuri omavaheline parem integreeritus.

Tutvu ka analüüsi tervikraporti ja projekti taustaga.