Töö keskendub Eestis elavate tervisepiirangutega vanemaealiste vabatahtlikku tööd soodustavate ja takistavate teguritele. Eesti kontekst esitab seejuures üsnagi suure väljakutse, kuivõrd meie vanemaealiste sotsiaalne aktiivsus on Euroopa Liidus üks madalamatest. Uuringu käigus võeti esmalt vaatluse alla vanemaealiste vabatahtliku tegevusega seotud algatused ja organisatsioonid ning uuriti, millised neist võiks olla, n.ö head praktikad. Järgnevalt viidi läbi individuaalsed intervjuud ning lõpuks arutleti leidusid ning esmaseid järeldusi fookusrühmas.

Uuringu ühe peamise tulemusena selgub, et eraldi vanemaealistele, eriti veel tervisepiirangutega, vabatahtlikke kasutavad organisatsioonid üldjuhul ei keskendu ning mõnel juhul on see lihtsalt praktikas selliselt kujunenud, et suurema osa vabatahtlikest moodustavad vanemaealised. Sellest võib järeldada, et organisatsioonid ei teadvusta üldiselt, et vanemaealised võiksid olla (suuresti kasutamata) ressurss nende jaoks.

Selgus, et oluliseks takistuseks on ka puuduv institutsionaalne struktuur, mis tegeleks aktiivse vananemisega süsteemselt ja koordineeritult. Leidub küll huvitavaid algatusi ja üksikuid organisatsioone, kes teemaga tegelevad, kuid koostööd ja rollijaotust nende vahel ei toimu. Kuigi Sotsiaalministeeriumis valmis juba aastal 2009 Aktiivse vananemise arengukava, siis praktikasse pole seda rakendatud. Hetkel ollakse koostamas uut, laiema fookusega, Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016-2023. Selle teksti pole veel avaldatud, mistõttu on raske hinnata, mil moel see probleemile läheneb. Kuivõrd vanemaealiste aktiivsuse suurendamine eeldab üsna personaalset lähenemist, siis on siin vajalik paljude osapoolte (kohalik ja keskvalitsus ning vabaühendused) ühine panus teemaga tegelemisel.

Lisaks näitab uuring, et vanemaeliste aktiivusega seotud olulised takistused seisnevad ka vaba aja ja raha puudumises. Lisaks tuleb aga palju tegeleda inimeste endi hoiakute ja eelarvamustega, kuivõrd suhteliselt levinud on mõttemall, et “olen vana- järelikult pole mind enam kellelegi vaja”.

Lisaks eelkirjeldatud fookusele analüüsisid teised partnerid lisaks ka seda, millised on vanemaealiste töötamist ja huvitegevuses osalemist takistavad ning soodustavad takistavad tegurid.