Käesoleva projekti eesmärgiks on selgitada välja, miks bakalaureusetudengid töötavad täisajaga ja kuidas nad töötamist ja õppimist ühildavad. Töötamine õpingute kõrvalt on tänapäeval kujunenud üsna tavaliseks üliõpilaselu osaks, mis saab sageli alguse juba enne kõrghariduse omandamist. Paljudes Euroopa riikides on kõrgharidusõpingute kõrvalt töölkäimine levinud: 22st viimases Euroopa üliõpilaste küsitlusuuringus (EUROSTUDENT) osalenud riigist 11s on üliõpilaste töötamise määr enam kui 50% (Orr et al, 2008). Sama uuringu andmetel töötab Eestis 66% üliõpilasi, mis asetab Eesti selle näitaja osas Euroopa tippude hulka. Arvestades asjaoluga, et peaaegu kõik Eesti bakalaureuseõppe üliõpilased õpivad formaalselt täiskoormusega (osaajaga üliõpilaste osakaal on marginaalne 5%), mis eeldab suure osa ajaressursist õpingutele pühendumist, on üllatav, et 51% täisajaga üliõpilastest töötab täiskoormusega (Eesti üliõpilaskonna sotsiaal-majandusliku olukorra uuring 2008). Tekib küsimus, kuidas on võimalik, et mõlemad ajamahukad ettevõtmised, mis sageli konkureerivad piiratud ajaressursside tingimustes neile kulutatava aja vahel, saavad üksteise kõrval selliselt eksisteerida?

Sellest küsimusest ajendatuna on käesolev uuring algatatud. Täpsemalt on uuringu fookuses täisajaga töötavad tudengid, (nende) tööandjad ja õppejõud. Projekti lähenemiseks on valitud kvalitatiivne uurimisviis: projekti käigus viiakse läbi pool-struktureeritud intervjuud nii üliõpilaste, õppejõudude kui ka tööandjatega, uurimaks nende arvamusi, hoiakuid ja suhtumisi üliõpilaste õpingute kõrvalt töötamise teemal.

Projekt toimub koostöö Tartu Ülikooli Majandusteaduskonnaga.