Riigi võimekus ja usaldusväärsus sõltub suuresti sellest, kuivõrd suudab riik kasutada IKT-st tulenevaid tehnoloogilisi võimalusi oma majanduse ja ühiskonna arendamiseks. Kuna infotehnoloogiline areng on globaalselt üheks arenguprioriteediks, siis on ka Eestile oluline silma paista IKT kasutamise poolest seda nii avaliku sektori sisese töökorralduse mõttes, kui ka suhtlemisel äri- ja vabasektoriga. Selleks, et hinnata IKT kasutamist riigis on olemas kaks juhtivat indeksi: Maailma majandusfoorumi indeks ja ÜRO e-valitsemise arengu indeks. Viimastel aastatel Eesti on kaotanud enda positsioonid mõlema indeksi osas, seetõttu on vajalik täpsem analüüs, millest on tingitud Eesti positsiooni halvenemine hoolimata jätkuvatest jõupingutustest panustada e-teenuste arendamisse ja mida on vajalik teha selleks, et Eesti positsiooni vaatluse all olevates võrdlushinnangutes parandada.

Antud uuringu eesmärgiks on välja selgitada Eesti positsiooni kõige enam mõjutavad indeksi komponendid, võrrelda need juhtivate 10 riigi näitajatega, selgitada välja mahajäämuse põhjused, analüüsida indeksi koostamise metoodikat ning sellest lähtuvalt töötada välja poliitikasoovitused, kuidas Eesti koht nendes indeksites paraneks. Uuringu tulemuseks on analüüsiaruanne, mis toob välja Eesti positsiooni tugevused ja nõrkused IKT indeksite hindamise võrdluses ning pakub välja tegevuskava positsioonide parandamiseks.