Praxise mõttehommik „Kuidas tagada asenduskodude noorte edukas iseseisvumine?“

30.03 toimus Radisson Blu Hotellis mõttehommik teemal „Kuidas tagada asenduskodude noorte edukas iseseisvumine?“

Eesti asenduskodudest (vanema nimetusega lastekodu) lahkub igal aastal sadakond last iseseisvasse ellu. Seaduse kohaselt, võib asenduskodus elada laps kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni päevases õppevormis õpingute lõpetamiseni. Kuna mõni vale otsus või lihtsalt teadmatus, võib asenduskodust ellu astunud noore viia olukorda, kus iseseisev toimetulek võib osutuda keeruliseks või ka võimatuks, peab asenduskodust lahkuv noor olema väga põhjalikult ettevalmistatud iseseisva eluga kaasnevate probleemidega toimetulekuks. Kuidas saame me kodanikena, ametnikena või asenduskodu kasvatajatena kaasa aidata asenduskodu noorte edukamaks iseseisvumiseks?

Mõttehommikul tutvustas hiljuti valminud uuringut „Asenduskodudes kasvanud noorte valmisolek iseseisvaks eluks“ Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Pirjo Turk. Samuti võtsid sõna Jaan Aps Heateo Sihtasutusest ning Margus Oro SOS Lasteküla Eesti Ühingust.

Aruteludega üritati leida lahendusi, milline peaks olema KOVide roll asenduskodu noortele tugiteenuste ja järelhooldusteenuste pakkumisel ning kas ja kes peaks olema asenduskodust iseseisvuva noore tugiisik? Lisaks diskuteeriti teemal, kuidas võiks paremini suunata ja koordineerida kodanikeühenduste abi asenduskodudele ning milline võiks see abi olla. Aruteluks tulid ka küsimused kas ja milline kontakt peaks asenduskodu kasvandikel olema oma bioloogiliste vanematega ning kuidas toetada kohalike omavalitsuste tasandil noort, kes ei soovi oma elukohajärgses valla- või linnavalitsuses pärast asenduskodust lahkumist iseseisvat elu alustada?