Praxis analüüsis Eesti Reumaliidu tellimusel autoimmuunsete liigesepõletike haiguskulu (cost of illness), eesmärgiga anda kulude kvantifitseerimise kaudu ligikaudne pilt liigesepõletikega seotud majanduslikust koormusest Eesti ühiskonnale. Autoimmuunsete liigesepõletike hind Eesti ühiskonnale oli 2010. aastal 27,2 miljonit eurot, sellest ligi pool otseste ja pool kaudsete kuludena. Üle 2/3 kogukuludest on seotud töövõimetusega: riik kulutas liigesepõletikega inimeste rahalistele töövõimetushüvitistele kalendriaasta jooksul 4,9 miljonit eurot, kahanenud töövõime ja tööpanuse tõttu jäi haigestunutel arvestuslikult saamata sissetulekuid kokku 6,3 miljoni euro väärtuses, teenimata jäänud töötasude tõttu jäi riigil saamata 7,3 miljoni euro eest makse.

Peale kvantitatiivse analüüsi viidi läbi kvalitatiivne analüüs, mille raames hinnati, tuginedes teaduskirjandusele, Eesti arstide eksperthinnangutele ning intervjuudele patsientidega, kas Eesti tervishoiusüsteemi korraldus ja sotsiaalkaitse meetmed toetavad liigesepõletike ravi viisil, mis hoiaks välditavad kulud madalad. Töö autorite hinnangul viitavad tuvastatud kulukohad, et liigesepõletikega seotud sekkumised ei ole optimaalsed. On murettekitav, et riigi kulu patsientide taastusravile ja abivahenditele on kokku vaid 4% summast, mis maksti samadele patsientidele ja nende hooldajatele rahaliste hüvitistena.

Analüüsi järelduste põhjal esitati poliitikakujundajatele soovitused, mille arvestamisel on võimalik kahandada liigesepõletikega kaasnevat majanduslikku koormust.