Hariduslik integratsioon
Uue riikliku integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamise raames viis PRAXIS läbi vajadus- ja teostatavusuuringu hariduse valdkonnas. Uuring käsitles nii vähemusrahvuste eesti keele oskusega seotud küsimusi, vene õppekeelega gümnaasiumide üleminekut osalisele eestikeelsele aineõppele ja sellega seotud probleeme, eri rahvusest noorte omavahelisi kontakte ning eri õppekeelega koolide klassiväliste kontaktide ulatust kui ka ajaloo ning ühiskonnaõpetuse ja lõimumise vahelisi seoseid.
Uuringu keskmes olid fookusgrupi intervjuud ja personaalintervjuud vene õppekeelega koolide koolijuhtide, õpetajate ning õpilastega, selgitamaks erinevate osapoolte hoiakuid, muresid ja ootusi lõimumise eri aspektides. Lisaks intervjuudele ja fookusgruppidele viidi läbi ajurünnak ajaloolaste, ajalooõpetajate ning ametnike osavõtul, viidi läbi koolide kontaktide küsitlus ja teostati sekundaaranalüüse seni läbiviidud uuringute andmetel.
Tulemused
Publikatsioonid:
RIP 2008-2013 lõpparuanne: Haridus Käesolev haridusuuring annab ülevaate mitte-eestlaste olukorrast keeleoskuse valdkonnas eesmärgiga tuua välja edasised vajadused. Seejärel analüüsitakse vene õppekeelega gümnaasiumide osalist üleminekut eestikeelsele aineõppele ning sellega seotud hoiakuid ning
ootusi õpetajate ja õpilaste seas, et selgitada välja protsessi kitsaskohad ning edaspidi tähelepanu vajavad aspektid. Kolmandaks on tähelepanu all noorte kontaktid teisest rahvusest noortega ning klassiväline tegevus koolis eesmärgiga välja selgitada, kuidas oleks võimalik lõimumist ning kultuuridevahelist dialoogi toetada. Viimaks vaadeldakse ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning mitmekultuurilisuse ja aktiivse kodanikuidentiteedi omavahelisi seosed.
