Riikliku koolitustellimuse kavandamine kutsehariduse, rakenduskõrghariduse ja akadeemilise kõrgharidusega spetsialistide koolitamiseks EL tõukefondide rakendamisel

Uuring oli jätk eelmisel aastal koostatud uurimistööle “Euroopa Liiduga liitumise mõju tööhõive muutusele erinevat ettevalmistust nõudvates ametites”, mille eesmärgiks oli Euroopa Liidu tööhõivepoliitikast tuleneva kogemuse analüüsimine, hõive struktuursete muutuste analüüs ja sellest tulenevalt taustsüsteemi loomine riikliku koolitustellimuse koostamiseks. Käesolevas töös võeti vaatluse alla mehaanika ja metallitöö, elektrotehnika ja energeetika, elektroonika ja automaatika, ehituse ja tsiviilrajatiste koolitusalade õppekavade alusel õppinud isikute olukord tööturul.

Projekti eesmärgiks oli erinevate haridustasemetega spetsialistide koolitusvajaduse selgitamine nimetatud õppekavarühmades.

Tulenevalt projekti üldistest eesmärkidest püstitati järgmised alameesmärgid:

• tööjõu koolitusvajaduse kaardistamine seoses EL-i tõukefondide ressurssi rakendamisega ning järeldused õppekavade arendamiseks kutsehariduse, rakendus-kõrghariduse ning akadeemilise kõrghariduse tasemetel;
• ettepanekute tegemine riikliku koolitustellimuse kavandamise metoodika arendamiseks ning rahvus-vaheliste klassifikaatorite ühildamiseks.

Valminud uuringul on neli osa. Esimeses osas antakse ülevaade üldistest hõive suundadest majandussektorites, kus eeldatavasti nimetatud koolitusala lõpetanud võiksid töötada ning vaadeldakse ka nimetatud majandusharude prognoose, mis on tehtud pädevate riigiasutuste poolt. Teises osas käsitletakse tööjõu pakkumist nii koolitusalati kui haridustasemeti, analüüsides nii vastuvõetute, õppijate kui ka lõpetanute arve. Lisaks tehakse lühike ülevaade tööjõupakkumise võrdlusest teiste OECD riikidega  Kolmas osa võtab vaatluse alla nimetatud koolitusalade õppekavade järgi õppinud isikute seisundi tööturul. Selleks analüüsitakse hajuvuse indekseid, ehk siis vaadatakse millistes harudes nimetatud õppekavade lõpetajad töötavad. Samuti analüüsitakse nimetatud kontingenti tööjõus osalemise määra ning töötuse määra järgi. Neljas osa analüüsib Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetele tuginedes nii tööjõu pakkumise kui nõudluse poolt ning koostab vastava prognoosimudeli, näitamaks koolitusvajadust erinevatel haridustasemetel.