Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkus

Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse uuring teostati 2005. aastal. Uuringu käigus analüüsiti tervishoiu rahastamissüsteemi ning prognoositi selle arengut lähtudes tulubaasist.

Eesti tervishoiu praeguse rahastamissüsteemi jätkusuutlikkust mõjutab tuginemine peamiselt otsesele tööjõu maksustamisele. Eestis tuleb 2/3 kogu tervishoiu rahastamisest sihtotstarbelisest tööjõu maksustamisest läbi sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis on Euroopa kõrgeim näitaja. Minevikus on küll tööjõu maksustamisele tuginemine taganud suhteliselt stabiilse rahastamise, kuid tulevikus seab tervishoiuteenuste taseme säilimise surve alla tingituna tööjõu osakaalu vähenemisest rahvastikus. Oht sotsiaalsele jätkusuutlikkusele tuleneb rahulolematusest rahastamise jaotusega, kus peamist koormust kandev tööealine elanikkond tunnetab, et panustab süsteemi rahastamisse otsese maksu kaudu oluliselt rohkem, kui sellest teenustena arstiabivajaduse tekkides “tagasi saab”.

Selleks, et säiliks tervishoiu kogukulude tänane tase ligikaudu 5,5% SKPst, peaks lisaks ravikindlustustulude laekumise kasvule suurendama oma tervishoiukulusid SKP kasvutempoga samas tempos nii erasektor, keskvalitsus ja kui kohalikud omavalitsused. Säilitamaks tervishoiu kogukulude taset inimese kohta 2003. aasta tasemel, peab lähema kümne aasta jooksul lisanduma ravikindlustusele suurenenud finantseerimine kas erasektorist või mujalt valitsussektorist.

Uuringus rõhutati, et tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse mõjutamise vahendid on väga mitmetasandilised: rahva tervise parandamine, sündimuse tõstmine, tööhõive suurendamine, tervishoiusüsteemi efektiivsuse suurendamine, tervishoiu finantseerimise suurendamine läbi maksubaasi mitmekesistamise, riigieelarve ja kohalike omavalitsuste panuse suurendamise või omaosaluse muutmise. Tervishoiukulude suurendamine on siiski õigustatud üksnes juhul, kui täiendav lisaressurss suudab toota inimestele tervist ja rahulolu. Kulude suurendamine iseenesest ei saa olla eesmärk, kui see ei taga paremat tervishoiuteenuste kättesaadavust, paremat tervist ning elanikkonna ootustele vastamist.

Tulemused

Raportid

Teostajad:
Andres Võrk, Maris Jesse, Indrek Roostalu, Tarmo Jüristo
Kestus:
2005 - 2005
Finantseerijad:
Märksõnad:
tervishoid, rahastamine, järkusuutlikkus