Uurimistöö eesmärk on analüüsida Eesti pensionisüsteemi ja viimastel aastatel rakendatud pensionireformi Euroopa Liidu ühiste pensionieesmärkide ja indikaatorite alusel ning hinnata, millistes aspektides Eesti pensionisüsteem vastab EL ühiseesmärkidele ning millistes küsimustes on vajalikud täiendavad muudatused ja kohandused.

Uurimus lähtub Euroopa Liidu Laekeni tippkohtumisel 2001.a. detsembris kokku lepitud 11-st EL pensionieesmärgist. 

 Uurimistöö raames analüüsitakse:

1. pensionäride vaesusriski pensioniliikide kaupa indiviidi ja leibkonna tasandil ning pensioniealiste inimeste elatustaset võrreldes tööealiste elanike elatustasemega;
2. erinevate pensioniskeemidega (I, II ja III sambaga) hõlmatust; pensioni asendusmäära (pensioni suhe palka) sõltuvust varasemast töötasust ja tööstaaþi pikkusest;
3. riikliku pensionikindlustuse generatsioonidesiseseid ja generatsioonidevahelisi ümberjaotusmehhanisme;
4. tööturu ja pensionisüsteemi vastasmõjusid, sh. tööhõive määrade arengu (eriti pensioniea lähedastes vanuserühmades: 55-64.a.) mõju pensionisüsteemile;
5. pensionisüsteemis kätkevaid stiimuleid pensionieelses vanuses isikutele töötamisele; ennetähtaegsele vanaduspensionile siirdumist mõjutavaid tegureid; edasilükatud vanaduspensioni kasutamist;
6. pensionisüsteemi kulude arengut ja finantsilist jätkusuutlikkust ning pensionireformi mõju eelarve tasakaalule;
7. maksekoormuse ja pensionide suuruse arenguid pensionireformi mõjul;
8. eelfinantseeritavate pensioniskeemide (II ja III samba) õigusliku raamistiku ja järelevalve tõhusust skeemide finantssuutlikkuse tagamise, pensioniõiguste turvalisuse ja õiguste ülekantavuse suhtes;
9. pensionisüsteemi mõju tööjõu mobiilsusele riigisiseselt ja piiriüleselt. Analüüsitakse pensioniõiguse kujunemise iseärasusi mitte-standardsete töösuhete korral ning füüsilisest isikust ettevõtjate staatust pensionisüsteemis;
10. meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte tagatust pensionisüsteemis;
11. pensionisüsteemi reeglite läbipaistvust ning muutuvate oludega (sh. demograafiliste ja majanduskeskkonna muutustega) kohanemise võimet.

Uurimistöö tellijaks on Riigikantselei ja koostööpartneriks Sotsiaalministeerium.

Lauri Leppik "Pensionid ja Euroopa Liit", Postimees, 16.04.2004