Sotsiaaltoetuste mõju inimeste tööturukäitumisele

Uurimisprojekti eesmärgiks on analüüsida missugust mõju avaldavad sotsiaaltoetused indiviidi tööjõupakkumisele ning teisalt hinnata Eesti sotsiaaltoetuste efektiivsust vaesuse leevendamisel. Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse sotsiaalse kaitse süsteemide ja tööturu vaheliste seoste teoreetilisi aspekte, toetussüsteeme ja nende kujundamise põhimõtteid OECD riikides, Eesti sotsiaalkaitse süsteemi ja selle peamisi erinevusi võrreldes arenenud riikidega ning hinnatakse sotsiaaltoetuste mõju tööjõupakkumisele. Et sotsiaaltoetuste üheks eesmärgiks on vaesuse leevendamine, moodustab omaette osa uurimistöös sotsiaaltoetuste efektiivsuse hindamine vaesuse leevendamisel.

Projekti raames vaadeldakse toetuste liike, mis kõige otsesemalt mõjutavad inimese otsust töötada ehk toetusi, mida saavad tööeas inimesed ning mis asendavad nende töist tulu. Eestis on sellisteks toetusteks:

Töötu abiraha ja töötuskindlustushüvitis
Peretoetused (lastetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus)
Toimetulekutoetus
Töövõimetuspension
Ennetähtaegne vanaduspension

Töös kasutatakse nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid analüüsimeetodeid. Sotsiaaltoetuste mõju analüüsimiseks arvutatakse eri leibkonnatüüpide sissetulekud palgatööst ja toetustest ning koostatakse ökonomeetriline mudel, mille abil hinnatakse, kuidas mõjutavad sotsiaaltoetused töötamise tõenäosust. Töös kasutatakse 2000. aasta leibkonna eelarve uuringu andmeid.
Et anda uurimistööle kvalitatiivset mõõdet, viiakse projekti raames läbi süvaintervjuud maakondade sotsiaaltöötajatega. Intervjuude eesmärgiks on selgitada välja sotsiaaltöötajate hinnang kehtivale toetuste süsteemile Eestis.

Tulemused

Publikatsioonid:

Sotsiaaltoetuste efektiivsus ja mõju tööjõupakkumisele Arvo Kuddo, Reelika Leetmaa, Lauri Leppik, Mai Luuk, Andres Võrk Raamatu “Sotsiaaltoetuste efektiivsus ja mõju tööjõupakkumisele” eesmärgiks on analüüsida, missugust mõju avaldavad sotsiaaltoetused indiviidi tööjõupakkumisele ning teisalt hinnata sotsiaaltoetuste efektiivsust vaesuse leevendamisel Eestis. Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse sotsiaalse kaitse süsteemide ja tööturu vaheliste seoste teoreetilisi aspekte, toetussüsteeme ja nende kujundamise põhimõtteid OECD riikides, Eesti sotsiaalkaitse süsteemi ja selle peamisi erinevusi võrreldes arenenud riikidega ning hinnatakse sotsiaaltoetuste mõju tööjõupakkumisele. Et sotsiaaltoetuste üheks eesmärgiks on vaesuse leevendamine, uuritakse töös ka Eesti sotsiaaltoetuste efektiivsust vaesuse leevendamisel. Omaette peatüki moodustab sotsiaal- ja tööhõiveametnike hinnang sotsiaaltoetustele ja töömotivatsioonile. Töö autorid leiavad, et sotsiaaltoetused on Eestis madalad, nende reaalväärtus on pidevalt langenud, toetuste maksmise tingimused on suhteliselt leebed ning toetused on ebaolulised ka vaesuse leevendamisel. Teisalt selgub, et vaatamata eeltoodule, on nii mõnelgi juhul kasulikum elada toetustest kui asuda tööle miinimumpalga või selle lähedase summaga. Sellest tulenevalt panevad töö autorid ette tõsta toetuste määrasid regulaarselt, tagades vähemalt toetuste reaalväärtuse säilimise. Samaaegselt toetuste määrade suurendamisega oleks töötu abiraha ja toimetulekutoetuse puhul otstarbekas muuta toetuse saamise kriteeriume rangemaks, asetades suurema rõhu tööotsijaid aktiviseerivatele elementidele nagu näiteks osalemine tööturuprogrammides. Peretoetuste puhul võiks suurendada selektiivsete toetuste osa universaalse süsteemi sees, suurendades eelkõige neid toetusi, mis on mõeldud kõige suuremas vaesusriskis olevatele leibkondadele nagu näiteks paljulapselised pered ja üksikvanemaga pered. ISBN/ISSN:9985-78-515-0 Lae endale publikatsiooni elektrooniline versioon

Ettekanded:

Sotsiaaltoetuste efektiivsus vaesuse leevendamisel Arvo Kuddo ettekanne raamatu "Sotsiaaltoetuste efektiivsus ja mõju tööjõupakkumisele" esitlusel

Töötada või elada toetustest: uurimistöö põhijäreldused Reelika Leetmaa. Ettekanne raamatu "Sotsiaaltoetuste efektiivsus ja mõju tööjõupakkumisele" esitlusel.