Projekti põhieesmärgiks on aidata kaasa teadmistepõhise majanduse arengule Eestis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppesuunaga hariduse arendamise kaudu. Projekti käigus analüüsitakse teadmistepõhist majandust ja -ühiskonda võrdlevas perspektiivis, Eesti innovatsiooni- ja hariduspoliitikat globaliseeruvas maailmas ning olukorda IKT alases hariduses ja selle seoseid Eesti tööstusega ja teenindussektoriga maailmaarengute taustal.

Eesti erasektori ees seisavad täna väga suured ja põhimõttelised probleemid, mida tänased teadus- ja arendustegevuse- ning innovatsioonipoliitikad lahendada ei suuda. Seetõttu on vaja lähenemist, mis suudaks saavutada kokkuleppe selles, kuidas tegeleda T&A ja innovatsioonipoliitikate raames konkreetselt reaalsete erasektori probleemidega ning kuidas tekitada oluliselt efektiivsem T&A ja innovatsioonipoliitikate kujundamise, hindamise ja koordineerimise mehhanism. Autorite soovitused keskenduvad siin majandussektorite järjepideva monitooringu süsteemi sisseseadmisele ning tehnoloogiliste programmide väljatöötamisele.

Üks Eesti IKT-sektori tänaseid põhilisi väljakutsed on vajadus liikuda lisandväärtuse ahelas ülespoole, mis alati tähendab keerukamat ehk teadmistemahukamat tootmist või muud äritegevust. Selleks on aga vaja eelkõige insenere ja teisi kõrgelt haritud spetsialiste, kellede kompetentsid peaksid oma olemuselt olema interdistsiplinaarsed. Senisest enim saaks ja peaks riik kasutama riigitellimusi ja –hankeid vastavate tehnoloogiate arendamiseks või oskuste ja väljaõppe süsteemide väljatöötamiseks.

IKT-alase kõrghariduse arendamise soovitused keskenduvad ühtsete teadus- ja õppestandardite kehtestamisele ja järgimisele ning kraadi- ja eriti doktoriõppe laiendamisele (sh külalisõppejõudude ja erasektori spetsialistide kasutamisele). Tänaseid õppekavu tuleb arendada spetsiifilisemaks ja interdistsiplinaarsemaks.

Kõige suurem puudus tänases IKT-alases kõrg- ja kutsehariduses seisneb praktikasüsteemi nõrkuses. Sisuliselt on praktikasüsteem täna ettevõtjale lisariskiks ning ei anna ka tudengile kuigi palju juurde. Autorid pakuvad välja soovitused, kuidas luua süsteem, kus nii tudengi kui ettevõtja seisukohast oleks see risk maandatud.

Teised IKT-alase kutsehariduse spetsiifilised soovitused puudutavad vajadus süvendada koolidevahelist ja erasektoriga koostööd, muuta õppejõudude ettevalmistus ja hindamine ning õppekavade arendamine süstemaatiliseks, samuti peab oluliselt kasvama sotsiaalsete oskuste arendamisele suunatud moodulite ning inglisekeelsete ainete osakaal ja kvaliteet. Kriitilise tähtsusega on samuti IKT integreerimine teiste valdkondadega.