Halduskoormuse hindamine

Liigsed regulatsioonid pärsivad produktiivsust ja ettevõtlikkust – ettevõtjal jääb nende täitmise arvelt ettevõtte arendamiseks vähem aega ja raha. Nii Euroopa Liidu tasandil kui Eestis on viimasel ajal üha enam uuritud, mida oleks antud valdkonnas võimalik ette võtta.

Mitmed riigid on alustanud ettevõtete halduskoormuse hindamisest, mis on küll vaid osa õigusaktide mõjude hindamisest laiemalt. Terminiga halduskoormus peetakse silmas õigusaktide rakendamisega kaasnevaid bürokraatiakulusid ettevõtjale – kulud, mis tekivad õigusaktiga nõutud informatsiooni haldamisel ja edastamisel riigile või kolmandatele osapooltele.

Halduskoormust mõõdetakse Hollandis väljatöötatud standardiseeritud kulumudeli (standard cost model) abil, mille kasutamisel lähtutakse teoreetilisest eksperthinnangust – piisava hulga ettevõtjatega läbiviidud intervjuude põhjal hinnatakse, kui kalliks võiks vaatluse all olevate infokohustuste täitmine efektiivselt toimivas ettevõttes minna. Lähtuvalt saadud tulemustest leitakse infokohustuste täitja palga ja samu kohustusi täitvate ettevõtete arvu põhjal kulu kogu ettevõtlussektorile kokku.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel viis Poliitikauuringute Keskus PRAXIS 2005. aastal läbi kaks pilootuuringut:

Ettekanded uuringute tulemusi tutvustaval seminaril 8.11.2005:

Taustamaterjal standardiseritud kulumudeli kohta:

OECD (2004). Standard Cost Model. A Framework for defining and quantifying administrative burdens for businesses. International working group on administrative burdens.

Teostajad:
Anne Jürgenson, Urmet Lee
Kestus:
2005 - 2005
Finantseerijad:
Märksõnad:
halduskoormus, hindamine, innovatsioon, standardiseeritud kulumudel, käibemaksuseadus