PIAAC (Programme for the International Asessment of Adult Competencies) on rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring, mille eesmärgiks on mõõta täiskasvanute (16–65-aastaste inimeste) funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas ning lisaks neile ka lugemise aluseks olevaid baasoskusi. Uuringu algatas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD, andmekogumine leidis aset ajavahemikus august 2011 – aprill 2012. Eestis oli andmekogumise ajal kasutusel ka uuringu eestipärasem nimetus „TEAN ja OSKAN“.

Praxis koostöös Eesti Rakendusuuringute Keskusega CentAR koostab kahte PIAACi temaatilist aruannet:

I Oskuste kasulikkus tööturul (sh ettevõtlus, ettevõtlikkus ja oskused)
See aruanne käsitleb oskuste ja erinevate tööturu väljundite vahelisi seoseid: oskuste (ja nende arendamise) tasuvust (mõõdetuna nii rahas kui nt paremas hõivepositsioonis) nii indiviidile kui tööturu pakkumise poolele – ettevõtlusele, ettevõtetele, ettevõtjatele. Aruanne annab alustuseks ülevaate  teoreetilisest kirjandusest ja varasemate empiiriliste uuringute tulemustest ning lühikese ülevaate Eesti tööealisest elanikkonnast erinevate tööturunäitajate lõikes. Sellele järgneb PIAAC põhiuuringu andmete analüüs ning lõpetuseks koostatakse tulemustest järelduvad poliitikasõnumid.

Aruanne otsib vastuseid küsimustele:
- Millised on tööealise elanikkonna oskused tööturu ja ettevõtlikkuse kontekstis?
- Milline on oskuste mõju  töötusperioodi pikkusele kriisiolukorras?
- Milline on töötingimuste roll oskuste mõjutajana?
- Milline on ettevõtluse/ettevõtlikkuse seos sissetulekuga ja töötuks jäämise tõenäosusega?

II Kellel on risk jääda madalate oskustega ning kuidas vältida madalate oskuste lõksu. Oskuste kasulikkus sotsiaalses sfääris
See aruanne käsitleb lähemalt madalate ja kõrgete oskustega inimesi, nende eripärasid ning oskuste taseme seoseid erinevate sotsiaalste seisundite või staatusega. Aruandes vaadeldakse konkreetsemalt seda, mis tegurid tingivad madalaid oskusi. Samuti analüüsitakse väga heade oskustega inimestest – mis aitab kaasa väga heade oskuste tekkele. Aruanne annab alustuseks ülevaate  teoreetilisest kirjandusest ja varasemate empiiriliste uuringute tulemustest ning lühikese ülevaate Eesti tööealisest elanikkonnast rahvusvahelises võrdluses. Sellele järgneb PIAAC põhiuuringu andmete analüüs ning lõpetuseks koostatakse tulemustest järelduvad poliitikasõnumid.

PIAAC andmeid analüüsides otsitakse vastuseid küsimustele nagu:
- Väheste oskustega inimesed: Kui palju neid on? Kes nad on? Mis ennustab madalaid oskusi PIAACi andmete põhjal? Kas madalate oskustega inimesed Eestis on teistsugused kui mujal? Mida vähesed oskused endaga kaasa toovad? Millistel inimestel õnnestub madalate oskustega seonduvaid negatiivseid järelmeid vältida?
- Tipud: Kui palju neid on? Kes nad on? Mida väga head oskused annavad Eestis ja mujal? Kas tippude hulgas on neid, kes oma oskusi ei kasuta/kasutavad vähe, kes headest oskustest  tulenevat potentsiaali ära ei kasuta. Miks?