Eesti saab 2018. aastal Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistujariigiks. Uuringu eesmärk on analüüsida EL Nõukogu eesistumise seisukohast võtmepositsioonidel töötavate ametnike ja poliitikute eesistumisega seotud koolitusvajadusi, et arendada sihtrühma kompetentse ja tõsta Eesti EL alast haldussuutlikkust. Töö laiem eesmärk on edukas ja tulemuslik Eesti EL nõukogu eesistumine 2018. aastal ning  Eesti ametnike võimekuse tagamine rahvusvahelises koostöös.

Projekti alguses määratletakse eesistumisega seotud ametnike ja poliitikute sihtrühm. Ülesanne on kirjeldada põhjalikult sihtrühma profiile, rolle, ootusi ja vajadusi, tuues sihtrühmas esile teatud tunnustele vastavad alarühmad. Samuti kirjeldatakse sihtrühma alarühmadele püstitatud ootusi ja väljakutseid ning antakse ülevaade nende ülesannetest.

Euroopa Liidu (edaspidi EL) suutlikkuse tõstmine eeldab selgeid ja ühtseid arendamise aluseid. Selleks arendatakse edasi Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi (ELS) loodud eesistumise kompetentsimudelit, mis võimaldab toetuda konkreetsele, ühtsele ja läbimõeldud raamistikule ning tuua kompetentside hindamise alusel välja sihtrühma(de) konkreetsed koolitus- ja arenguvajadused.

Analüüsi tulemusena valmivad EL nõukogu eesistumise läbiviimisega seotud sihtrühma kaardistus ning  analüüs sihtgrupi erinevates rollides olevate liikmete kompetentsitaseme ja koolitusvajaduse kohta. Samuti koostatakse ettepanekud koolitus- ja arendusvajaduse sisu ja mahu kohta. Projekti lõppraport on oluliseks sisendiks EL nõukogu eesistumist ettevalmistava tegevuskava koostamisel.

Analüüs viiakse läbi Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel programmi „Keskne koolitus 2012 – 2013“ raames ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Rahandusministeeriumi eelarvest.