2012.aastal paistis varasemast rohkem silma see, et vabaühendused soovivad kaasa rääkida ja omi ettepanekuid esitada poliitilistes otsustusprotsessides. Olgu tegemist õigusaktide muutmisega, strateegiliste dokumentide koostamisega või valdkonnaülestele probleemidele lahenduste leidmisega. Kõige selle taustal kerkis üsna intrigeeriv küsimus:  mis on vabaühenduste sisedemokraatia ja kuidas toimub osapoolte kaasamine vabaühenduste endi  sees poliitikakujundamisse sisendi andmiseks? Projekti eesmärk ongi teadvustada, mis on ühenduste sisedemokraatia ja kuidas ta tänastes Eesti vabaühendustes toimib.

Analüüs loob aluse vabaühenduste sisedemokraatia ja liikmete kaasamise teema arendamisele: teadvustada sellise tegevuse olulisust poliitikakujundamises osalemisel ja teiselt poolt ka teadvustada väga erinevaid, samas igati legitiimseid  sisedemokraatia ja liikmete kaasamise vorme/mudeleid.
Varasemalt on analüüsitud kaasamist ja osalemist poliitikakujundamise protsessides eesmärgiga kaardistada kasutatavad kaasamispraktikad, kaasavate ametnike ja osalevate partnerite hoiakuid ja arvamusi (Praxis 2004; Praxis 2010). Käesoleva analüüsi eesmärk on minna kaasamispraktikate analüüsimisega edasi järgmisele tasandile: poliitikakujundamises osalevate vabaühenduste sisse. Ühelt poolt aitab see avada poliitikakujundamises osalevate organisatsioonide töö telgitaguseid,  teha seda avalikkusele (sh poliitikutele ja ametnikele) mõistetavamaks ja sellega toetada nende legitiimsust. Teiselt poolt tasakaalustab keskendumine vabaühendustele senist ametnikekeskset kaasamise ja kaasamispraktikate arendamise käsitlust.
Projekti sihtrühmad on peamiselt ametnikud ja poliitikud, EKAKi töörühm, aga ka vabaühendused. Kui esimesed saavad tänu projekti tulemustele parema ülevaate Eestis tegutsevatest eestkoste/huvikaitse organisatsioonidest ja nende sisedemokraatia toimimisest, siis ühendustele on lisaks oluline projektiga selgitatavad näited erinevatest võimalustest, mis eesmärgil ja mil moel kaasata oma liikmeskonda ja sihtgruppe poliitikakujundamise protsessides osaledes.

Projekti jooksul viiakse läbi:

• veebiküsitlus eestkoste ja huvikaitsega tegelevatele organisatsioonidele, liitudele ja katusorganisatsioonidele, kes osalevad poliitikakujundamises.
• kolm juhtumianalüüsi, mis kirjeldavad värskeid avalikkuse tähelepanu pälvinud protsesse. Nendeks on: EMSL – osalus DASAde ja erakondade rahastamise aruteludes, lisaks valimiste eelsed kodanikuühenduste manifestide koostamised.; Eesti Üliõpilaskondade Liit – osalemine kõrgharidusreformi ja seotud seadusemuutmise protsessis; Perearstide Liit, Arstide Liit ja Õdede Liit – osalemine tervishoiureformi aruteludes ja tervishoiutöötajate streigis.
• fookusgrupi arutelud, üks analüüsitulemuste valideerimiseks ja teine EKAK ühiskomisjoniga võimalike edasiste tegevuste selgitamiseks.

Raport analüüsi tulemustega valmib aprillis 2014.