Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringute 2019 raames teostati 2019. aasta kevadel küsitlusuuringud nii Eesti tööandjate kui välistöötajate seas. Uuringu tulemused aitavad täita olemasolevad lüngad välisvärbamise protsessist ja sellega rahulolust, nende põhjal tehakse ka soovitused välistöötajate värbamisprotsessi ning pakutavate teenuste tõhustamiseks, mis võimaldavad välistöötajate, aga ka nende pereliikmete kohanemist Eestis efektiivsemalt toetada.

Tööandjate uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti viie ja enama töötajaga info ja side, tööstuse, energeetika, finants-, loomemajanduse ja ehitussektoris tegutsevate tööandjate välisvärbamiskogemus ja -plaanid ning selgitada välja tööandjate rahulolu välisvärbamise protsessiga. Leidmaks välisvärbamiskogemusega või välisvärbamist järgneva 12 kuu jooksul plaanivate tööandjate osakaal viidi esmalt läbi telefonipõhine küsitlusuuring 500 viie ja enama töötajaga ülalnimetatud sektoritesse kuuluvate ettevõtete seas. Selgitamaks välja tööandjate rahulolu välisvärbamise protsessiga küsitleti telefoni- ja/või veebiküsitluse teel 251 välisvärbamiskogemusega või välisvärbamist plaanivat tööandjat lisaks ülalnimetatud tegevusaladele ka majutuse ja toitlustuse, hulgi- ja jaekaubanduse, kutse-, teadus- ja tehnika ning tervishoiu valdkondadest.

Välistöötajate uuringu eesmärgiks oli selgitada välja  Eestisse aastatel 2016-2018 töötamise eesmärgil saabunud välismaalaste rahulolu Eestisse tööle värbamise ja siia ümberasumise kogemusega. Selleks viidi läbi veebipõhine küsitlusuuring 253 nimetatud perioodil Eestisse tööle saabunud inimese seas.

TULEMUSED JA SOOVITUSED

 

Tööandjate uuring näitas:

  • 5 aasta jooksul on välistööjõudu värvanud 15% sihtrühma ettevõtetest ning 5% ettevõtetest plaanib järgneva 12 kuu jooksul välistöötajaid värvata.
  • Kõige enam on palgatud ja plaanitakse palgata oskustöötajaid.
  • Kõige sagedasem välisvärbamise põhjus on asjaolu, et Eestist ei leia piisavalt vajalikke/sobilikke spetsialiste, oluliseks põhjuseks on ka suurem valikuvõimalus. Peamiseks põhjuseks, miks tööandjad pole välistöötajaid palganud on vajaduse puudumine.
  • Välistöötajate värbamist takistab enim välismaalt värbamisega seonduv ajakulu, aga ka keeruline ja aeganõudev kandidaadi kvalifikatsiooni hindamine, liiga kõrge välistööjõule seatud palganõue, kõrged tööjõumaksud, välismaalt värbamisega kaasnev suur halduskoormus ning välistöötajatele seatud kvoot.

Välistöötajate uuring näitas:

  • Välistöötajad on Eestisse tööle värbamise ja siia ümberasumise kogemusega pigem rahul.
  • Suurem osa küsitlusele vastanud välistöötajatest saab Eestisse saabumisel tuge oma tööandjalt. Lisaks toetab sisseelamist uussisserändajatele suunatud Kkohanemisprogramm, kus osalenud on küll alla poole (39%) küsitlusele vastanud välistöötajaist, kuid millega ollakse valdavalt väga rahul.
  • Teenuste kättesaadavusega ollakse pigem rahul kui rahulolematud, sh iseäranis rahul on vene keelt kõnelevad välistöötajad. Kõige enam ollakse rahul Eesti e-teenuste kättesaadavusega ning kõige vähem pere- ja eriarsti kättesaadavusega.
  • Kohalike elanike suhtumist endasse tajuvad küsitlusele vastanud välistöötajad pigem positiivsena ning 43% leiab, et on saanud kohalike suhtlemisest Eestisse sisseelamisel tuge. Samas leiab kolmandik vastajatest, eriti inglise keelt kõnelevad, et kohalikud on kinnised ning nendega on raske sõprussuhteid luua (33%).
  • Suurem osa (75%) küsitlusele vastanud välistöötajatest soovitaks Eestis elamist ja töötamist teistele välismaalastele.

Peamised soovitused

  • Lihtsustada/kiirendada välisvärbamiseks vajalike toimingute, protseduure ning toetada tööandjaid ja välistöötajaid senisest enam värbamisega seotud vajalikes toimingutes.
  • Teha PPA koduleht kasutajasõbralikumaks; tagada, et kogu vajaminev info oleks erinevates keeltes lihtsasti arusaadav; lisada PPA kodulehel erinevate toimingute juurde nende jaoks vajalike tegevuste järjestus; parandada PPA-s välismaalastega kokkupuutuvate ametnike kompetentsi ja keeleoskust ning kiirendada dokumentide taotlemisel nende kättesaamise aega.
  • Tõsta nii tööandjate kui välistöötajate teadlikkust Work in Estonia programmist ja selle teenustest, et paremini teataks, kuhu vajadusel info saamiseks ja pakutavate teenuste kasutamiseks pöörduda.
  • Teha kohanemisprogrammile jätkuvat teavitust, muuta paindlikumaks kursuste ajakava võimaldamaks töötavatel inimestel nendel neil osaleda, pakkuda kursusi ka väiksemates asulates ning korraldada pikemaid ja rohkem süvitsi minevamaid kursusi.
  • Toetada kohanemist pakkudes rohkem tasuta keeleõppevõimalusi, parandades inglise keelt oskavate perearstide kättesaadavust, lihtsustades välismaalasele pangakonto avamise protseduure ning pakkudes riigipoolset tuge lasteaia/koolikohtade saamisel, pereliikmete kohanemisel ja elamispinna leidmisel.

Vaata ka

Work in Estonia programm