Vigastused on üheks juhtivaks surma ja invaliidsuse põhjuseks kogu maailmas. Vigastuste tõttu sureb enam kui 5 miljonit inimest aastas, seega umbes 14 000 inimest päevas. Vigastused vähendavad kogu maailma rahvastiku tervena elatud eluaastate arvu umbes 10%. Kardetakse, et kui ei rakendata senisest efektiivsemaid ennetusabinõusid võib see näitaja aastal 2020 olla 20% (Peden et al. 2002). Vigastustest tulenev majanduslik kahju ühiskonnale ulatub miljardite USA dollariteni aastas (Krug et al. 2002).

Vigastussurmad moodustasid 2006. aastal Eestis 9,4% kõigist surmajuhtudest, Soomes 11,2% ja Rootsis 7,7%. Euroopas on vigastused kõigi surmapõhjuste hulgas esikohal esimesest kuni 45. eluaastani, Eestis kuni 50. eluaastani (vt joonis).

Vigastuste ennetamise ja rahvatervise eksperdid koostöös Tervise Arengu Instituudiga koostasid käesoleva ülevaate vigastuste toimest Eesti rahva tervise- ja majandusnäitajatesse, sellest, kuidas ja kes on tegelenud modernse, rahvatervisele põhineva ennetussuuna arendamise ja rakendamisega Eestis, peamistest probleemidest, mis takistavad edukat preventsiooni Eestis, aga ka rahvusvahelistel teadmistel ja kogemusel põhinevast vigastuste ennetamise strateegia alustest ning strateegiate rakendamiste parimast praktikast ja tulemustest.  Koostajad loodavad, et neil õnnestus luua alusdokument riikliku vigastuste ennetamise strateegia väljatöötamiseks Eestis.