Uuring on osa mitut Euroopa riiki hõlmavast uurimusest, mis analüüsib erinevate riiklike ja erasektori poolt pakutavate teenuste mõju lapsevanemaks olemisele. Kõrged lapsevanemaks olemise oskused ja teatud hoiakud soodustavad lapse igakülgset arengut. Need sõltuvad sealjuures ka mitmetest välistest teguritest ning lapsevanemate oskusi ja käitumist on võimalik mõjutada erinevate teenuste ja muude tegevustega. Uuring annabki ülevaate vanemaks olemist toetavatest ja vastavat haridust pakkuvatest teenustest ning poliitikatest Eestis osana ulatuslikumast uurimusest.
Vanemluse toetamine on seotud mitmete eelarvamustega ja suur osa vanematest ei soovi kasutada vastavaid teenuseid ainuüksi põhjusel, et see võib näidata neid halbade lapsevanematena.
Seetõttu on oluline suunata vanemlust toetavaid teenuseid kõigile lapsevanematele ja käsitleda nende kasutamist pigem oskuste parandamise kui puuduste likvideerimise võimalusena. Eriti oluline on see isade puhul, kelle osalus vanemlust toetavates tegevustes on emadest tunduvalt madalam, mis võib süvendada rollidel põhinevat peremudelit.
Märkimisväärne roll on ka rahaliste vahendite puudumisel. Eriti majandusraskuste ajal viib riikliku abi vähendamine madalama sünnini, mis omakorda kahandab pikemas perspektiivis jällegi riigi tulusid. Kõrgem risk jääda vanemliku tähelepanuta ja seega ka piiratumate arenguvõimalustega on just vaesemates peredes, mida aitavad mingil määral kompenseerida sõbralikud hoiakud ning suhted laste ja nende vanemate vahel. Samas tuleks aga tõsta vanemlikku toetust parandavate teenuste kättesaadavust ja vältida projektipõhist lähenemist.
“Eestis on olulisteks teenusepakkujateks projektipõhiselt töötavad vabaühendused, mistõttu teenuste pakkumine ei ole püsiv ega seega ka kuigi kindel.”
Erinevate ametite ring, kes vanemlust toetavaid teenuseid pakuvad, on äärmiselt lai ja määratlemata, alustades sotsiaaltöötajatest ja lõpetades arstidega. Konkreetsete inimeste vahetumine on sealjuures kõrge, mis ei mõju kuigi soodsalt erialateadmiste koondumisele. Nii tuleks rohkem tähelepanu pöörata vastavale väljaõppele ja parandada võimalusi tulemuste standardsemaks ja objektiivsemaks mõõtmiseks, mida praegu takistavad nii initsiatiivi kui ka rahaliste vahendite ja ühtsete programmide puudumine.
Vaata ka
Uuringu “Vanemlusprogrammide Triple P ja Incredible Years süsteemide võrdlev analüüs” aruanne