Vanemahüvitise eesmärk on hüvitada värsketele lapsehoolduspuhkusel olevatele vanematele ligikaudu aasta jooksul laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Seda silmas pidades pakub käesolev uurimistöö välja metoodika, kuidas analüüsida Eesti vanemahüvitise mõju sünnitus- ja tööturukäitumisele ning illustreerida sünnituskäitumise muutust olemasolevate andmete põhjal. Seega on uuring metoodilise eesmärgiga, mistõttu ei uurita vanemahüvitist õigluse ega efektiivsuse seisukohast ega pakuta välja erinevaid alternatiive. Selle asemel tehakse aga ettepanekuid, kuidas edaspidi vanemahüvitise mõju analüüsida.

Metoodikast

Vanemahüvitise analüüsimisel tuleks lähtuda selle efektide mitmejärgulisusest. Esmaste efektide puhul saab analüüsida, kes on vanemahüvitise süsteemist antud sündimuskäitumise korral võitjad ja kaotajad. Teisesed efektid ehk tegelikud mõjud sünnitus- ja tööturukäitumisele ilmevad siis, kui inimesed muudavad oma käitumist lapse saamise kulude vähenemise tõttu. On oluline mõista, et vanemahüvitise mõju võimalikest muudest mõjudest eristamine ei ole praktiliselt võimalik, mistõttu on kõrgema täpsuse huvides on oluline kasutada ka kvalitatiivseid meetodeid. Mis puudutab uuringuteks vajalikke andmeid, siis registriandmetes ei ole piisavalt vajalikku informatsiooni, seniste küsitlusuuringute probleemiks oli aga piiratud valim.

Tulemustest

Uuringu aruandes tehakse mitmeid soovitusi, milliseid uuringuid selliste piiratud võimaluste juures olemasolevate andmete põhjal edaspidi teha. Näiteks võiks iga-aastaselt analüüsida sünnitajate sotsiaal-demograafilist tausta ning väikeste lastega perede ja vanemahüvitise saajate tööturukäitumist. Samas pakutakse ka välja, milliseid uuringuid saaks tulevikus uut sorti andmete kogumisel korraldada. Nende hulgas on kvantitatiivse iseloomuga uuringud isade vähese lapsehoolduspuhkusele jäämise põhjuste väljaselgitamiseks ja vanemahüvitise puuduste analüüsimiseks ning kvantitatiivsem küsitlusuuring  vanemahüvitise, töö ja pereelu ühitamise teemal.

Registreeritud sündide arv kvartalite kaupa 2001-2005Registreeritud sündide arv kvartalite kaupa 2001-2005

Kuigi vanemahüvitise rakendamise aastal sündis üle 900 lapse rohkem kui eelneval aastal, näitas sünniregistri andmete analüüs, et sünnitajate karakteristikutes võrreldes sünnitusealiste naistega olulisi suunamuutusi ei olnud. Sünnitajate keskmine vanus jätkas juba varasemalt ilmnenud tõusu. Samuti hakkas kõrgharidusega ja eelnevalt hõivatute naiste osakaal sünnitajate seas juba aastaid varem kasvama. Mingeid järske muutusi ei saa välja tuua ka sünnitajate töötasu kasvu osas, kuna ka see on juba varem alanud trend.

Samas tõi analüüs välja, et pärast vanemahüvitise kehtestamist on teise või kolmanda lapse sünnitanud naiste sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek suhteliselt kõrgem võrreldes eelnevatel aastatel sünnitanud naistega. Üldiselt ei andnud empiiriline analüüs aga selget vastust küsimusele, kas vanemahüvitis võis avaldada kohest mõju sündimuskäitumisele.

Vaata ka

Vanemahüvitisest Sotsiaalkindlustusameti kodulehel

Vanemahüvitise seadus Riigi Teatajas