Eesti rahvastik väheneb ja vananeb. Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi väheneb Eesti rahvastik 2040. aastaks võrreldes 2015. aastaga 130 tuhande inimese võrra ning 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus kasvab 18,4%-lt aastal 2014 27,6%-le aastaks 2040.

Elanikkonna vananemine ja vanemaealiste aktiivsuse monitoorimise vajadus on ajendanud riiki läbi viima erinevaid elanikkonda iseloomustavaid uuringuid. Kogutavad andmed on sisendiks Eesti vanemaealiste ja eakate poliitika järjepidevale kujundamisele ja meetmete täiendamisele või loomisele, mis toetaksid nende töötamist ja aktiivset osalemist ühiskonnaelus.

Sotsiaalministeeriumi tellitud vanemaealiste ja eakate toimetuleku 2015. aasta uuringu eesmärk on mõõta 50-aastaste ja vanemate Eesti elanike aktiivsust ja toimetulekut ning õppida paremini tundma eakate sihtrühma (75-aastased ja vanemad), kelle eest hoolitsemine tööeas vanemaealistele sageli langeb.

Tulemused

Kokkuvõtvalt osutab vanemaealiste uuring vajadusele pöörata tähelepanu ennetustegevustele, mis aitaksid inimesel vananedes ühiskonnaelus aktiivselt ja igakülgselt kaasa lüüa ning teenuste taotlemisega seotud problemaatikale, mis on üks olulisemaid tegureid poliitika jõustamisel ja seeläbi vanemaealiste toimetuleku ja heaolu tagamisel:

  • Eesti vanemaealiste tööalane aktiivsus on kõrge. See on ajendatud eelkõige madalast sotsiaalkaitsest mitte aktiivsest tööturupoliitikast ja töösuhetepoliitikast. Vanemaealiste tööturupoliitika arendamisel on riik astunud olulise sammu lugedes pensioniealised aktiivsete tööpoliitikameetmete sihtrühma. Samuti on rohkelt tähelepanu juhitud elukestvale õppele, mis peaks tagame töötamiseks vajalikud oskused ja teadmised üle elukaare. Riik on vähem pööranud tähelepanu sellele, kuidas mõjutada töösuhte osapooli vanemaealistele sobivas töös kokku leppima, võimaldamaks paindlike töötingimusi.
  • Riik peaks aktiivsemalt teavitama töösuhte osapooli vananemisega kaasnevatest erivajadustest ning tööjuhtimise praktikatest, sealhulgas toetama vanemaealistele sobivate töötingimuste loomist tööandjate poolt.
  • Vanemaealistel on ühiskonnas oluline lähedaste abistamise ja hooldamise roll, samas vanemaealised vajavad ise sagedamini kõrvalist abi. Seega abistamise ja hooldamise koormus ja vajadus mõjutab vanemaealiste aktiivsust teistes elusfäärides, sealhulgas tööturul. Hoolduskoormust aitab ühiskonnas jagada eelkõige koormuse mõistlik jagamine lähedaste vahel. Koormuse jagamist peab toetama töö- ja pereelu ühitamise võimaluste loomine töösuhetes.
  • Riik pakub leibkondadele ka teenuseid, mis leevendavad hoolduskoormust ja erinevatest rollidest tulenevate kohustuste konflikti. Uuringu tulemused viitavad aga olukorrale, kus vajadus teenuste järele ületab kohalike omavalitsuste võimekuse vajalikke teenuseid pakkuda. See võib viidata vajadusele suurendada teenuste pakkumist. Samuti tuleb läbi mõelda, kuidas jõuaksid teenused just nendeni, kes neid kõige enam vajavad ning samas vältida olukorda, kus teenuseid saab inimene, kelle puhul piisab lähedaste abist tema aktiivsena elamise toetamisel.
  • Vanemaealiste materiaalset toimetulekut mõjutab oluliselt sotsiaalkaitse, sest vanemaealiste aktiivsus tööturul väheneb ja seeläbi väheneb ka töine tulu. Kulutusi pensionile ei saa sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks oluliselt kiiremini tõusta. Seetõttu jääb osadel vanemaealistel ainsa võimalusena oma sissetulekuid suurendada vaid läbi aktiivsema osalemise tööturul. Aktiivsem tööturul osalemine ei ole aga alati võimalik ning ei enneta toimetuleku riskirühmade tekkimist. Vähese toimetulekuga vanemaealisi ja nende leibkondi võib aidata pensionisüsteemi solidaarsus.
  • Vanemaealiste eluruum on seotud nende majandusliku toimetulekuga. Siinjuures kuna loomuliku vananemise ja terviseprobleemide kuhjumise tõttu vähenevad vanemaealiste funktsionaalsed võimed, muutub eluruumi kvaliteedi oluliseks näitajaks selle kohandatus vanemaealisele sobivaks. Riik toetab vanemaealiste eluruumide sobivaks kohandamist ka teenustega, kuid uuringu järgi on selle teenuse saajaid vähem kui selle vajajaid. Vanemaealiste leibkondade nõustamine ja rahaliste soodustuste pakkumine võib toetada vanemaealiste iseseisvat toimetulekut ning ennetada ebasobivatest eluruumidest tulenevaid aktiivsuse piiranguid.
  • Vanemaealiste aktiivsust ja heaolu toetab riik erinevate sotsiaalkaitse ja –hoolekandemeetmetega. Teenuste mõjusus sõltub nii teenuste kättesaadavusest kui teadlikkusest teenustest ja nende taotlemist. Siinne analüüs näitab, et teenuse osutajatel on mitmeid väljakutseid, sest ilmselt teenuste pakkumine ei vasta nõudlusele ning teenuseid taotletakse vähem kui peaks. Teenuse osutajaid peavad seega paremini viima informatsiooni teenustest sihtrühma ning samas sätestama täpsemalt teenuste kvalifitseerumistingimused ja hindama nendele vastavust.
  • Põlvkondade vahetumisel muutuvad teenuste ja teenuseid puudutava info viimisel teenuste vajajateni üha olulisemaks elektroonsed kanalid. Samuti on oluline tõsta vanemaealiste teadlikkust teleteenustest ning nende sisu ja võimalusi sihtrühmale tutvustada ja selgitada.

Selleks, et mõista, kuidas vanemaealiste aktiivsus erinevates valdkondades omavahel kombineerub, rühmitati uuringus vanemaealisi aktiivsuse alusel eri valdkondades (tasustatud ja tasustamata töö tegemine, täiendõppes osalemine, kellegi abistamine/hooldamine, vaba aja tegevustega tegelemine). Nende näitajate alusel jaotusid Eesti vanemealised viide rühma (vt allolev joonis). Kuigi vanemaealiste poliitika üldjuhul keskendub kitsamatele teemadele, nagu näiteks vanemaealiste töötamine, toimetulek, võib siinne analüüs osutada riskirühmale, kes võib vajada eraldi tähelepanu meetmete väljatöötamisel ja suunamisel.Aktiivsena vananemise mustrid