Eestis on käimas riigi-reform, mille eesmärk on riigi funktsioonide põhimõtteline ümber korraldamine, teenuste kvaliteedi parandamise ja ressursside (s.h. tööjõud) kokkuhoiu eesmärgil ja seda vananemise ja väheneva rahvaarvu tingimustes. Lõpparuanne analüüsib võimalikke lahendusi riigiülesannete paremaks korraldamiseks.
Aruanne käsitleb riigi tuumikfunktsioone-ja ülesandeid, riigiülesannete üldisemat määratlust, riigiülesandeid põhiseaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse kontekstis ning nende kategoriseerimist. Samuti Eesti valitsussektori asutuste institutsionaalset arengut ajas, asutuste kategooriaid, liigitamise aluseid ning nende finantsautonoomiat. Samuti Eesti avaliku sektori iseloomustust ja riigiülesandeid asutuste erinevate tüüpide kontekstis.
Aruanne tegeleb muuhulgas valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsi, dokumentide analüüsi, intervjuude ja fookusrühma arutelude teostamise ning analüüsimetoodika koostamisega. Eesmärgiks on selgitada välja, kas ja milliste avalike (v.a kohalikud omavalitsused) ülesannete ja teenuste era- ja kolmandale sektorile üleandmise kaudu on võimalik muuta avalikke teenuseid ja ülesandeid kvaliteetsemateks ja odavamateks. Loodud on analüüsimeetod konkreetsete riigiasutuste kirjeldamiseks ning nende funktsioonide võimalikuks delegeerimiseks. Seda kasutades on käsitletud Maanteeameti, Terviseameti, Päästemeti, Politsei-ja Piirivalveameti ning Statistikaameti juhtumid.