Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise projekt koosneb kahest etapist. Praeguses ehk esimeses etapis töötatakse välja ja rakendatakse metoodikad keskkonnamõjude kvantifitseerimiseks. II etapis viiakse loodud metoodika põhjal läbi keskkonnamõjude rahasse hindamine. Tehtud analüüsid annavad riigile sisendteavet, et keskkonna-, majandus ja sotsiaalpoliitiliste otsuste tegemisel arvestataks keskkonnakasutuse keskkonnamõjudega. See võimaldab  argumenteeritult suunata keskkonnakasutust, täiendada keskkonnakaitselisi regulatsioone ning hinnata väliskulude kompenseerimise vajadust.

Uuringu teostamise aluseks on DPSIR metoodika, mis seob omavahel viis komponenti:

  • keskkonnakasutus (D – driver). Mõni vallapäästev jõud, mis mõjutab loodusvarade kasutamist.
  • sellest tulenev surve (P – pressure). Keskkonda mõjutavad keemilised, füüsikalised või bioloogilised tegurid. Näiteks maanteetranspordist välisõhku heidetavad saasteained;
  • survega seotud keskkonna seisundi muutus (S – state). Näitajad, mis kirjeldavad elukeskkonna kvaliteeti. Näiteks peenosakeste sisaldus välisõhus;
  • seisundi muutusest tuleneva mõju (I – impact) inimestele ja looduskeskkonnale. Siin projektis mõistetakse keskkonnamõju all looduses (elurikkus) ning inimeste heaolus ja tervislikus seisundis toimuvaid muutuseid. Näiteks peenosakeste taseme muutusest tulenev haigusriskide muutus;
  • vastumeetmed (R – response). Meetodid, mis on rakendatud, et vähendada mõjusid, survet ning parandada keskkonnaseisundit. Nt maksud.

Projektis analüüsiti keskkonnakastutuse välismõjusid kaheksas keskkonnakasutuse vormi lõikes: saasteainete heide välisõhku, ebameeldiv lõhn, müra, vibratsioon, saasteainete heide pinnasesse ja vette, veekasutus, veekogude paisutamine ja tõkestamine, maa hõivamine. Eesti välismõjude kontekstis viis olulisemat on välisõhu, pinnase ja vee saaste, müra, maa hõivamine ning veekogude paisutamine ja tõkestamine.

Kõikide keskkonnakasutuse vormide lõikes on:

  • koondatud aegridade andmed keskkonnakasutuse hindamiseks;
  • välja toodud olulised keskkonnamõjud;
  • eristatud universaalsed keskkonnamõjud objektipõhistest ning tehtud ettepanekud selliste keskkonnakasutuse vormide edasisest analüüsist väljajätmiseks, mille kvantitatiivse suuruse hindamine on väga olukorrast sõltuv ning mille tulemusi ei saaks metoodiliselt üldistada;
  • esitatud keskkonnamõjude ja häiringute piirid, millest alates mõju on oluline ning see tuleks rahasse hinnata. On antud soovitused, kuidas eristada olulise mõju taset mitteolulisest.

Uuringu peamiste soovitustena on lähiaastatel vajalik eelkõige

  1. Keskkonnasurve vähendamine:
    • Peente tahkete osakeste heidete piiramine
    • Öise müra piiramine
    • Ohtlike ainete, sh taimemürkide kasutamisega seotud keskkonnamõjude kasutamise piiramine
    • Lämmastiku ja fosfori koormuse piiramine
    • Riikliku tähtsusega suurte jääkreostusobjektide korrastamise lõpetamine
  2. Looduskaitsemeetmete tõhustamine:
    • Ökoloogiliste koridoride võrgustiku kavandamine ka kujundamine
    • Siirdekalade liikumisteede avamine lõhijõgedel juhtudel, kus see on nii ökoloogiliselt kui majanduslikult tõhus
    • Karjääridega rikutud maa kujundamine mitmekesisteks elupaikadest, puhkealadeks ja majanduslikult kasutatavaks maaks
  3. Keskkonnajuhtimise arendamine:
    • Ökosüsteemiteenuste integreerimine välismõjude hindamisse
    • Keskkonnaeesmärkide täpsustamine ja ühtlustamine valdkondade vahel, lähtudes mõjust inimese tervisele, ökoloogilise võrgustiku säilitamise vajadusest ning sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest.
  4. Keskkonnakasutuse vormide ülesed ettepanekud
    • Teha avalikkusele elektrooniliselt ja korrastatud kujul kättesaadavaks keskkonnalubade alusel kogutavad andmed
    • Elanike andmeid sisaldavate riigi andmekogude (Haigekassa, Maksu– ja Tolliamet) liidestamine inimese haigusjuhtude, elu- ja töökoha andmetega sidustamiseks. Andmete ajalist ja ruumist katvust aitab parandada uute andmekogumismeetodite kasutuselevõtt (suurandmed või mobiilpositsioneerimine)
    • Välismõjude ennetamiseks võiks väliskulude arvutamisel ühe osana kasutada keskkonnamõjude hindamise protsessi.

Projekti praeguste tulemuste põhjal viiakse lähiaastatel läbi välismõjude rahasse hindamise teine etapp, mille eesmärk on siinses projektis toodud tähtsaimate keskkonnakasutuse vormide ja toodud metoodikate abil välja arvutada oluliste keskkonnamõjude rahaline väärtus.

Uuringu aruande kõikide lisadega saate tutvuda siin.