Maailma Tervishoiuorganisatsioon on seisukohal, et iga riik vajab oma vaimse tervise poliitikat. Antud dokumendi eesmärk oli tähtsuse järjekorras esitada olulisemad vaimse tervise probleemid koos nende võimalike lahendustega. Vaimse tervise poliitika alusdokument oli lähtekohaks loodavale vaimse tervise poliitikale.

Eesti on väike mitmete sotsiaalmajanduslike probleemide ja vananeva elanikkonnaga riik. Arvestades meie vaimse tervise probleemide iseloomu koos väheste abiandjate ja rahaliste vahendite nappusega peab vastav teenistus olema võimalikult paindlik ja efektiivne, valmis toetama nii vananevat elanikkonda kui ka ajutistesse kriisidesse sattunuid. Vastukaaluks vananemisele peab erilise tähelepanu saama laste ja peredega seonduv.

Vaimse tervise poliitika loomisel on olulisteks märksõnadeks inimkeskne lähenemine, elukvaliteedi parandamine, sotsiaalse vastutuse jagamine ja eri osapoolte võrdne kaasamine otsuste tegemisesse. Vaimse tervise poliitika juures on oluline terviklikkus, inimest toetava turvalise keskkonna loomine, ühiskondliku tegevuse tugevdamine, isiklike oskuste arendamine koos isiku omavastutuse suurendamisega ja terviseteenuste ümberkujundamine lähtuvalt ökonoomsusest.

Eesti tugevaks küljeks on olemasoleva professionaalse kaadri hea väljaõpe ja tihe rahvusvaheline koostöö. Vaimse tervisega seotud süsteemide senine areng on arvestanud rahvusvahelisi standardeid ja teadmisi. Põhimõtteline areng on liikumas arenenud ühiskonnale vajalikus suunas.

Untitled

Vaimse tervise heaks on väga palju võimalik teha läbi positiivse suhtumise sellesse. Vaimse tervise poliitika loomulikuks osaks on ühiskonna teadlikkuse tõstmine ja vaimsest tervisest tasakaalustatud arusaamise kujundamine.

Riigi kohustuseks on:

  • Suunata vaimset tervist puudutava avaliku arvamuse ja hoiakute tolerantsemaks kujunemist.
  • Pidevalt arvestada eri tasandite (riigikogu, valitsus, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused jne.) otsuste mõju kodanike vaimsele tervisele.
  • Parandada vaimse tervise paranemiseks vajalikku keskkonda.
  • Sekkumiste ja tulemuste hindamine koos rahastamisega.