Tööjõu osakaal, kelle puhul vaimse tervise probleemid tööelu häirivad, on viimastel kümnenditel kasvanud sarnaselt teistele Euroopa Liidu ja OECD riikidele ka Eestis. Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel pöördus 2013. aastal ravikindlustuse süsteemi poole 87 288 tööealist inimest (s.o 10,6% samaealisest elanikkonnast), kelle raviarvel oli märge mõne psüühika- ja käitumishäire kohta, 51 538 neist ostsid arsti kirjutatud retsepti alusel välja psüühika- ja käitumishäire raviks näidustatud ravimi. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) administratiivandmete kohaselt elas 2014. aasta alguses Eestis 32 498 tööealist inimest, kellele oli SKA läbi viidud töövõimetuse ekspertiisi raames tuvastatud töövõimekadu vahemikus 10–100% ning kelle ekspertiisidokumentidel oli märge psüühika- või käitumishäire kohta. Neist 24 475 inimesel oli psüühika- ja käitumishäire põhidiagnoos.
Vaimse tervise häirega inimesed on tööturul riskirühmaks, neid iseloomustab madalam hõive, suurem mitteaktiivsus ja töötus, hõivatute seas alahõivatus nii haridustaset kui ka normaalkoormust silmas pidades. Madalam valmisolek ja halvemad võimalused tööturul osalemisel on selgitatavad madalama töövõimega ja madalama tööhõivevõimega. Tööturul osalemine võib olla ka mõjutatud ravi kättesaadavusest, omandatud haridusest, töökogemusest ning terviseseisundile sobiva töö kättesaadavusest. Tööelus osalemist ja ühiskonnas tegutsemist võib aga sageli häirida rohkem häirega seotud väärarusaamad ja vääruskumused kui häire ise.
Eesti Vabariigi parlamendi ratifitseeritud puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärkide saavutamiseks, vaimse tervise häiretega inimeste sotsiaalse kaasatuse tugevdamiseks ning rahvastiku ja vananemise tõttu vähenevate töökäte tööturule kaasamiseks tuleb riigil järjepidevalt panustada ka selle sihtgrupi tööturul osalemise võimaluste parandamisse. Võrreldes nn füüsiliste häiretega on teisteski riikides hakatud nn mentaalse maailma häiretega sihtgrupile kujundama tööturuteenuseid suhteliselt hiljuti, mistõttu on ka teadmine sihtgrupi tööelu toetavate meetmete efektiivsusest pigem napp, fragmentaarne ja kohati ka vastuoluline.
Uuringu “Vaimse tervise häirega inimesed tööturul” uurimismeeskonna soovituste kohaselt on vaimse tervise häirega inimeste tööelu toetamiseks Eestis sotsiaalpoliitika kujundajail eelkõige vajalik kohandada töötervishoiuteenuse korraldust, motiveerida tööandjaid kohanduma vaimse tervise häirega inimeste erivajadustele, pakkudes neile samas toetavate meetmete paketti.
Süsteemne olukorra parandamine peab algama ennetustegevusest. Tööelus osaleva inimese vaimse tervise häirumine võib otseselt tuleneda stressirikkast töökeskkonnast, väljakujunenud psüühika- ja käitumishäirega inimeste stressitaluvus võib olla madal ning stressirikas töökeskkond võib vähendada vaimse tervise häirega töötaja töövõimet. Psüühika- ja käitumishäiretega seonduvate probleemide ennetamiseks on äärmiselt oluline nende varajane märkamine, et ennetada kumulatiivselt kasvavat ravikulu ning kahandada abivajadust igapäevaelus osalemisel ja tööturul toimetulemisel. Vaimse tervise häirega inimestele toe pakkumiseks tuleb abistajatel, sealhulgas rehabilitatsiooni ja tööturuteenuste osutajatel ning tööandjatel adekvaatselt hinnata töövõime kao ulatust ja võimalusi, kuidas ennetada töövõime kahanemist ja toetada töövõime kasutamist ja paranemist. Psüühika- ja käitumishäire tekkimisel või häire sümptomite avaldumisel on oluline toetada inimese tööle jäämist või tööle naasmist.
Vaata ka
Vaimse tervise info Terviseinfo leheküljel