Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) areng avaldab märkimisväärselt mõju kogu majanduse arengule. Sageli on aga väikeettevõtted kõikvõimalike väliste mõjutegurite suhtes haavatavamad ja vastuvõtlikumad. Näiteks aastatel 2008 – 2010 vähenes hõivatute arv pea 60 500 inimese võrra, mis moodustab umbes 17% VKEde kogutööjõust. Siinse uuringu ajendiks oli soov välja selgitada VKEde arengut pidurdavad ja soodustavad tegurid. Selleks tegime kindlaks nende profiili, et võrrelda neid suuruse, tegevusala, asukohta, ja peamiste majandusnäitajate kaupa.

„Eesti ettevõtjaid kimbutab rahaliste vahendite ja tippspetsialistide nappus, ekspordinäitajad on halvenenud ning nende koostöövalmidus on madal. Samas on ettevõtjad enesekindlad oma konkurentsieeliste osas ja vaatavad positiivsete ootustega tulevikku“ – Risto Kaarna

Teostatud uuringu tulemustele tuginedes võib tõdeda, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengut mõjutavad tegurid on väga tihedalt seotud majanduse üldise arengu ja probleemidega. Ettevõtjate hinnangul pärsivad nende tegevust majandusolukorrast tulenevad probleemid, nagu näiteks suur maksukoormus, turu leidmine, arvete maksmatajätmine klientide poolt ja finantsvahendite kättesaadavus, ning veidi vähem olukord tööturul.

Selgus, et:

  • Nõrgenenud finantskeskkonna taustal on järjest enam ettevõtjaid, kes vajaks ettevõtte äritegevuse arendamiseks lisarahastamist. Varasematel aastatel vajas lisarahastust 1/3 VKEdest, 2011. aastal aga juba 2/3 ettevõtetest.
  • Nii nagu ka varasematel aastatel on tahe ettevõtete vahel koostööd teha vähene ja peamise takistusena tuuakse välja soov säilitada sõltumatus.
  • Ettevõtjate sõnul on endiselt raske leida tippspetsialiste ja kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, mis on oluliseks arengutakistuseks.
  • VKEd keskenduvad eksportimisele vähem kui suurettevõtted, et aga VKEde osakaal majanduses on suur, moodustab nende eksport valdava osa (üle 75%) kogumajanduse ekspordimahust.
  • Neid ettevõtteid, kes eksportis veel lähiminevikus, aga on tänaseks eksportimise lõpetanud, on kõikides Eesti piirkondades. Kõige enam aga Kesk-Eestis (15%).

VKEd

Mõningad soovitused ettevõtjatele ja poliitikakujundajatele:

  • Valitsuse ja erasektori koostöös oleks vaja arendada ja rakendada meetmeid, mis leevendaks kvalifitseeritud tööjõu nappust.
  • Oluline oleks tutvustada Eesti ettevõtjatele kaugemaid eksportturge, tutvustada sealseid olusid, äritavasid, maitse-eelistusi, kultuuri, et julgustada ettevõtjaid liikuma uutele turgudele.
  • Ettevõtted peaksid tihendama koostööd avaliku sektoriga, et leida koos lahendus kvalifitseeritud tööjõu nappuse probleemile.
  • Soovitame ettevõtetel otsida rohkem koostööpartnereid ja arendada nii valdkonna siseseid kui rahvusvahelisi suhteid. See annaks võimaluse õppida teiste kogemustest ning võimaldab laiendada äritegevust.