2007. aastal koostati põhjalik riiklik vähistrateegia aastateks 2007-2015. 2009 aastal võeti vastu Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2010 (RTA), mis koondab ühtseks tervikuks ning eesmärgistab kõik tervise valdkonna arengukavad ja strateegiad ning alates 2013. aastast on vähistrateegia eemärgid ja tegevused lõimitud RTA-sse. Vähistrateegia koostati paljude erinevate teemaga seotud osapoolte poolt ning selle peamiseks eesmärgiks oli vähendada ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumist ja vähki suremist ning pikendada vähihaigete eluiga ja -kvaliteeti. Oluline osa strateegia tegevustest oli suunatud vähi ennetusele.

Ühelt poolt olid ennetustegevused seotud terviseriskide (toitumine, liikumine, keskkonnast tulenevad riskid) ja tervisekäitumise parendamisega (tasakaalustatud toitumise edendamine ning suitsetamise ja alkoholi tarbimise vähendamine), teiselt poolt aga tegevused haiguse võimalikult varajase avastamisega seotult. Haiguse hiline avastamine on tihti tingitud hilisest arstile pöördumisest, kuid tänapäeva diagnostikaga on võimalik kasvaja avastada juba varases staadiumis ning sellega tagada ka võimalikult parim ravi ja ravitulemus. Seetõttu on strateegias keskendutud ka kasvaja varajasele avastamisele sõeluuringutega, diagnostikale, ravile ning ka taastus- ja palliatiivsele ravile.

Kuna vähistrateegia lõppes 2015. aastal, siis hetkel ei  ole Eestis vähi ennetamise, diagnoosimise ja ravi kohta riiklikult seatud strateegilisi eesmärke Rahvastiku Tervise Arengukavas on vähiteemale pühendatud mõned tegevusread kuid valdkonda üldisemalt see ei käsitle.

Praegu puudub Eestis ka vähktõve kohta igasugune sotsiaalmajanduslik analüüs. Me ei tea milline on  vähidiagnoosi koormus  riigile ja ka inimesele endale ning tema lähedastele ning kui palju annaks varase avastamise ning õigeaegse raviga haiguskoormust vähendada ja seeläbi kulusid kokku hoida. Sõeluuringute kaudu vähi varajane avastamine soodustab paremate ravitulemuste saavutamist mõjutades seeläbi  inimese elukvaliteeti. Vähi ennetuse juures üheks tõsisemaks eetiliseks küsimuseks on olnud kas ravikindlustamatud inimesi skriinida vähi suhtes või mitte. Praegu on nad jäetud Eestis skriiningprogrammidest välja, kuna positiivse leiu korral ei ole neile võimalik ravi tagada. Samas võib vähi hiline avastamine tekitada olukorra, et inimene satub kaugelearenenud haiguse tõttu erakorralise meditsiini osakonda kus ravikulud on juba kordades suuremad.

2014. aasta seisuga oli Eestis 15,9% 20-59 aastastest inimestest ilma ravikindlustuseta. See tähendab et umbes 100 000 inimest jäävad potentsiaalselt varase vähi suhtes skriinimata.