Analüüsi eesmärk oli välja selgitada võimalused vähipatsientide elukvaliteedi parandamiseks, mida varem Eestis uuritud ei ole. Uuring baseerus WHO väljatöötatud elukvaliteedi küsimustikul WHOQOL-BREF. Küsitluse tulemuste põhjal pakutakse välja võimalusi olukorra lahendamiseks.
Vähihaigete hinnanguid elukvaliteedile mõjutas kõige enam füüsiline tervis ja uuritavate hinnangud olid füüsilisele tervisele madalamad, kui teistele elukvaliteeti mõjutavatele teguritele. Kõige kõrgemad olid hinnangud sotsiaalsetele suhetele. Vähihaigete hinnanguid elukvaliteedile mõjutavad ka isiklikud uskumused ning sotsiaalmajanduslikud näitajad nagu haridustase ja tööturustaatus. Vähihaigete toimetuleku toetamiseks pakutakse mitmeid tugiteenuseid, kuid rohkem kui pooled küsitletud ei ole neid kasutanud.
Uuringu tulemustest lähtudes on oluline, et info teenustest jõuaks abivajajateni. Patsientidele ja nende lähedastele peaks olema tagatud professionaalne nõustamine, kuhu võiks maailma eeskujul kaasata vabatahtlikke ehk juba vähist paranenud inimesi, kes ideaalvariandis moodustavad võrgustikke. Veel on oluline parandada taastusravi kättesaadavust, kuna palju patsiendid ei saa lubada endale vastavaid teenuseid. Patsientide jaoks on oluline anonüümsus, seega tuleks põhjalikult analüüsida ja kohandada terviseandmete käitlemise reegleid. Madalat hinnangut füüsilisele tervisele saaks muuta taastus- ja järelravi kiirema kättesaadavusega.
Vaata ka
Sotsiaalministeerium. Riiklik vähistrateegia aastateks 2007–2015.