Uuring on ülevaade vabatahtlikuna tegutsemisest Eestis, mille raames viidi läbi kaks elanikkonna küsitlust. Uuringu pearõhk on üksikisikute vabatahtliku tegevuse erinevate aspektidel. Vabatahtlikul tegevusel on oluline roll iga demokraatliku ühiskonna arengus: vabatahtlik tegevus soodustab kodanikuaktiivust, vabatahtlikud tõstavad kodanikuühenduste suutlikkust, vabatahtlike abil saab paremini rakendada riiklikke poliitikaid, vabatahtlik tegevus aitab leevendada sotsiaalse tõrjutuse riski ja hoida sidusat ühiskonda ning parandada riigi poolt pakutavate teenuste kvaliteeti.

„Vabatahtliku tegevuse all mõeldakse oma aja, energia või oskuste pakkumist vabast tahtest ja rahalist tasu saamata peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks, kuid ka teiste heaks tehtavaid tegevusi. Oma pereliikmete abistamist ning rahalisi või esemelisi annetusi ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.” -Kristina Mänd

Uuringu tulemusena selgus, et vabatahtlikus tegevuses on oluliselt enam osalenud kõrgharidusega, eesti rahvusest ning Eesti Vabariigi kodanikud, ettevõtjad, õpilased/ üliõpilased, tippspetsialistid, maa-asulas elavad inimesed, suurema sissetulekuga inimesed. Mitte-osalemise põhjusena mainiti kõige enam ajapuudust ja vabatahtlikkuse peale mittemõtlemist. Veel leiti, et mida väiksem on seotus vabatahtliku tegevusega, seda negatiivsem on hinnang infomatsiooni kättesaadavusele. Samas mittevabatahtlikel on üldiselt valmisolek vabatahtlikus tegevuses osaleda.

Soovitused vabatahtliku tegevuse arendamiseks:

  • Tõsta vabatahtlike teadlikkust ja pühendumust, tegevuse regulaarsust ja vabatahtlike motivatsiooni.
  • Tegevuse arendamine siduda nii vabahariduse, elukestva õppe kui ka tööturu meetmete arendamisega.
  • Riigi tasandil töötada vabatahtliku tegevuse arendamisega süsteemsemalt, avalikustada valdkonnaga seotud edusamme ning arenguid.
  • Siduda vabatahtlik tegevus ühiskonnas aktuaalsete ja oluliste teemadega.
  • Kaasata mitte-eestlastest Eesti elanikke rohkem kogukonna aitamisele suunatud tegevustesse.
  • Töötada välja sihtrühmapõhine kommunikatsioonistrateegia, mis arvestaks erinevat tüüpi inimestega ja nende motivaatoritega vabatahtlikuna tegutsemisel.
  • Tegeleda eelkõige aktiivsete vabatahtlikega, nende motiveerimise ja hoidmisega, st sisulisele ja motiveeritud tööle orienteeritud vabatahtliku tegevuse arendamisega.
  • Laiemat avalikkust ka seadusandluse täienemisest teavitada.
  • Motiivide väljaselgitamiseks vabatahtlike värbamisel kasutada spetsiaalseid ankeete ja vestlusi.

Vaata ka

Vabatahtlike Värav