Eesti vabakutselised loomeisikud loovad koos kogu elanikonnaga Eesti ühiskonda ja kultuuri. Ometi on nende loometegevus on sageli avatud majanduses ja tööturul väärtustatud selliselt, mis ei taga kõigile püsivat toimetulekut ja kaasatust tagavat töist tulud.

Vabakutselised loovisikud panustavad ühiskonda loomevabaduse põhimõttel ega pea selgelt piiritletud ameteid. Eesti sotsiaalkaitseskeemides sõltub sotsiaalkaitse katvus aga regulaarsest töisest sissetulekust ja töökoormusest, mis võib vabakutselised loometöötajad jätta sotsiaalsete garantiideta, kuivõrd nende hõive on sageli ebakindel, ohustatud või on tegemist nt sunnitud deklareerimata tööga. Selle tõttu võib vabakutseliste toimetulekul olla täiendav risk, et loomemajanduse ja -tööturu toimimine iseenesest suurendab toimetuleku riski ning neid riske leevendav sotsiaalkaitse ei pruugi tagada piisavat kaitset. Eeltoodust tulenevalt on vabakutselised loomeisikud üha enam ohustatud ka majandustsüklite või sektori majandusarengu trendidest, sealhulgas COVID-19 põhjustatud majanduslangusest

Teisisõnu on loovisikute majanduslik toimetulek ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus ebaühtlane, mis tõstatab probleemi kultuuri loomise jätkusuutlikkuse ning isikute sotsiaalse kindlustatuse seisukohalt. Samal ajal ei ole vabakutseliste loovisikute täpne arv teada – kõik loovisikud ei kuulu loomeliitudesse ning teave nende tegeliku toimetuleku kohta on killustatud. Teisisõnu ei ole kultuuri- ja sotsiaalpoliitika eest vastutavatel ministeeriumidel täna jätkuvalt piisavalt informatsiooni, et langetada tõenduspõhiseid otsuseid

 

Ajendatuna eeltoodud probleemist on uuringu eesmärk analüüsida, kuidas tuleks vabakutseliste loovisikut mõjutavat kultuuri- ja sotsiaalpoliitikat kujundada, et maandada nende sotsiaalmajandusliku toimetuleku ja kaasatuse riske. 

Rakendusuuringu põhieesmärk on välja töötada vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku mudelite ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse ja piisavuse arengustsenaariumid ning poliitikasoovitused. Selleks kasutatakse nii kvalitatiivseid hinnanguid (dokumendianalüüs, ekspertide arvamused), küsitlusuuringut, kui ka kvantitatiivseid registriandmeid (loovisikute registri, rahvastikuregistri, EMTA, haigekassaEHISe ja sotsiaalteenuste ja toetuste registrite ühendandmed). Kui kvantitatiivsete andmete analüüsiga on võimalik hinnata loovisikute sissetulekumustreid ja sotsiaalsete tagatiste olemasolu, siis küsitluse kaudu on võimalik saada ülevaade sihtrühma enda tõlgendusest oma toimetulekule. Kvalitatiivsed hinnangud ehk ekspertide arvamused ja dokumendianalüüs annavad lisaks täiendavat infot näiteks seadusandluse mõjust ja riigipoolsete meetmete mõjust valdkonna arengule ja vabakutseliste toimetulekule.