Taust
Puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada austust nende loomupärase väärikuse vastu. Konventsioonist tulenev puuetega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Eestis oli 2013. aasta alguse seisuga isikuid, kellel on määratud puude raskusaste, ligi 138 000, moodustades rahvastikust kümnendiku. Valdavalt on tegemist eakate inimestega: 56% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku ehk 37% on tööealised ning 7% on vanuses 0-17 aastat. Konventsiooni kohaselt tuleb igas liitunud riigis luua raamistik, mis sisaldaks vastavalt vajadusele ühte või mitut sõltumatut mehhanismi konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks. Eesti lõi selleks sõltumatu järelvalve, edendamise ja kaitse komitee.
Komitee tegevused
Komitee liikmeteks on puuetega inimeste esindusorganisatsioon, asjakohase pädevusega ekspertorganisatsioonid ja füüsilised isikud, kes suudavad sisukalt panustada järelevalve, edendamise või kaitse funktsiooni täitmisse. Algatusprojekti järgselt toimuvad regulaarsed komitee koosolekud ja jätkub konventsioonist tulenevate ülesannete täitmine. Komitee jälgib puuetega inimeste olukorda Eestis, teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid puuetega inimeste õigustega seonduvate probleemide lahendamiseks. Samuti on komitee ülesandeks puuetega inimeste õiguste alase teadlikkuse tõstmine, koolituste ja teabepäevade korraldamine.