Tagamaks tööturul üleminekut uute oskuste ja kompetentside ning uue majandusstruktuuri poole, on oluline, et mehhanismid tööturu prognoosimiseks toetaksid ka selle ülemineku elluviimist ja planeerimist. Euroopas puudub ühtne lähenemine tööturu ja majanduse muutuste ennustamiseks ning Eesti kuulub pigem riikide hulka, kus vahendid ja metoodikad tööturu ning majanduse muutuste prognoosimiseks on alles arenemisjärgus Heaks eeskujuks võiks selles osas olla Soome. Uuringu käigus valmis auranne, mis annab ülevaate Eestis peamiselt kasutusel olevatest muutuste ennetamise mehhanismidest ning erinevate osapoolte rollidest selle koostamisel ja rakendamisel.
Uuringu aruandes käsitletakse tööturu muutuste ennetamise mehhanisme kahes kategoorias. Esiteks võib rääkida tööturu ja majanduse trende prognoosivatest mehhanismidest, teiseks aga sellistest vahenditest, mis ennetavad ja toetavad muutusi. Viimased hõlmavad erinevate osapoolte koostööd, et aidata ennetada muutusi, mis tekivad majanduse rekonstrueerimise tagajärjel.
Eestis kuuluvad prognoosivate mehhanismide alla makromajanduslikud prognoosid, mis annavad üldisemat taustainfot makrotasandil oodatavate muutuste kohta.
“Tänased tööjõuvajaduse prognoosid ei võimalda samas võtta arvesse seda, milliseid oskusi on tulevikus tööturul vaja ja prognoosid jäävad teatud üldisele tasemele.” – Kirsti Nurmela
Samuti on andmepiirangute tõttu detailsemate järelduste tegemiseks vaja laiemapõhjalisi andmeid. Prognooside detailsuse suurendamise suunal on astunud samme mitmed tööjõuvajaduse uuringud, mida ei viida läbi aga regulaarselt ega süsteemselt kõigis piirkondades ega sektorites.
Lähenemised, mis toetavad inimesi ja ettevõtteid üleminekul uutele oskustele, kompetentsidele ja erialadele, keskenduvad hariduse valkonnale. Siia alla kuuluvad erialaõpe kõrg- ja kutsekoolides ning täiskasvanute täiend- ja ümberõpe. Kuna viimasel juhul toimub koolitus lühema perioodi jooksul ja võetakse arvesse tööturu vajadusi lühemas perspektiivis, siis annab see parimaid tulemusi tööandjate tänaste vajadustega arvestamisel.
Partnerite praktika on tööturu ja majanduse struktuurimuutusi ennetavates algatustes väga erinev. Osades lähenemistes korraldatakse erinevate osapooltega ja erinevatel tasanditel arutelud, teiste lähenemiste puhul on välised partnerid kaasatud vähem süsteemselt. Selleks, et tööjõu oskuste vajadusi prognoosida, on vaja aga väga erinevaid lähenemisi. Seetõttu soovitatakse uuringu aruandes Eestis laiema sihtrühma kaasamist kogu protsessi, laiemapõhjalist arutelu prognoosi tulemuste üle ning erinevate lähenemiste kombineerimist.