Paljudes Euroopa riikides on sagedane, et üliõpilased käivad õpingute kõrvalt ka tööl. Nii on ka Eestis, mis kuulub samaaegselt nii õppivate kui töötavate tudengite poolest Euroopa tippude hulka. Kuidas on võimalik korraga pühenduda kahele suurt ajakulu nõudvale olulisele ettevõtmisele: õppimisele ja töötamisele?

Kõige enam motiveerib tudengeid täistööajaga töötama isiklik areng ja loodetav edu tulevikus tööturul konkureerimisel. Majanduslikud põhjused seostuvad pigem sooviga omandada iseseisvus ja teatud tasemele vastav elustandard kuivõrd otsese toimetulekuga.opingute_korvalt_tootamise_ajendid

Täistööajaga töötamisel on õpingutele suurem negatiivne mõju kui vastupidi. Tihti peavad õppejõud töötavate üliõpilaste peale kulutama lisaaega, mis tuleb vähemalt osaliselt teiste üliõpilaste ja arendustegevuse arvelt.

“Ajakonflikti korral langes üliõpilaste valik pigem töötamise kasuks eelkõige tagajärgi kaaludes, kuna üliõpilased tunnetasid, et ülikooli poolt tehakse neile rohkem järeleandmisi kui tööandja poolt” – Eve Mägi

Õppimise kõrvalt töötamist tuleks takistamise asemel isegi soodustada, kuid vältima peaks olukorda, kus suur hulk Eesti üliõpilastest teeb mõlemat täiskohaga.taiskoormusega_opp_ja_toot_uhildamise_tagajarjed

Riik peaks tõstma riigieelarvelisel õppekohal õppivate tudengite teadlikkust sellest, et nende õpingud maksab kinni maksumaksja, kasvatamaks üliõpilaste kohusetunnet. Lisaks vajaks väljatöötamist üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra väljaselgitamise süsteem ja vastavad toetused.

Ülikoolid ja õppejõud võiksid võimaldada üliõpilastel esimestel semestritel lisaks üldainetele teha tutvust ka oma erialaste õppeainetega, pakkuda laialdasemalt E-õppe võimalusi ning integreerida erialane töökogemus õppesse. Senisest enam vajab õppejõudude tegevus väärtustamist. Oluline on ka selgitada õppejõudude rolli ja vastutust tudengite ajakasutuse juures.

Tööandjad peaksid omalt poolt andma selgemini teada, mida lõpetajatelt ootavad. Muuhulgas võiksid nad luua rohkem võimalusi osakoormusega ja paindlikumaks töötamiseks.

Üliõpilased ise peaksid senisest enam tähelepanu pöörama kõrghariduses omandatu analüüsimisele ning arendama oskust ülikoolis õpitud teadmisi-oskusi tööandjatele paremini “müüa”.