Analüüsi eesmärk on anda hinnang, kuivõrd erinevad valitsussektori kulutused üldhariduse rahastamisel üldhariduskoolide tüüpide (riigigümnaasiumid, munitsipaalomandis olevates koolides (nii alg- kui põhikoolid ja gümnaasiumid) ja eraomandis olevates koolides (nii alg-ja põhikoolid kui gümnaasiumid) lõikes. Selleks selgitatakse välja, kui suur on valitsussektori kogukulu üldhariduskooli õpilase kohta riigigümnaasiumites, kõigis kohalike omavalitsuste omandis olevates koolides ning kõigis erakoolides. Et uuringu tellijale pakub huvi ennekõike valitsussektori kulu, siis keskendutakse ühelt poolt valitsussektori antud toetustele munitsipaalkoolides ja erakoolides ja teisalt vaadatakse hariduskulusid erinevate koolitüüpide lõikes nii palju, kui andmed seda võimaldavad.
Teostatud analüüsi tulemusena tõstame esile järgmised aspektid:
1) Hariduskulude andmed ei ole koolitüüpide lõikes võrreldavad.
Analüüsi käigus tuli tõdeda, et avalikkusele kasutada olev andmestik ei võimalda andmeid agregeerida sellisele kujule, et oleks võimalik ühtsetel alustel võrrelda avaliku sektori kulutusi üldharidusele eri koolitüüpide ega kooliastemete lõikes. Kõige keerulisem on saada andmeid erakoolide hariduskulude kohta. Arvestades maksumaksja huvi hariduse kui ühe olulisema avaliku teenuse pakkumise ja sellega seotud kulude vastu soovitame tulevikus täiendada riigi infosüsteeme ka tsentraliseeritud hariduskulude infoga koolide lõikes (nt koolide eelarved ja nende täitmine). See info võiks kajastuda näiteks EHISes ja kõigi koolipidajate sh ka erakoolide kohta.
2) Hariduskulud varieeruvad omavalitsuste lõikes nii palju, et statistiliselt olulist erinevust riigigümnaasiumide ja munitsipaalkoolide hariduskulude keskmiste vahel ei ole võimalik tuvastada.
Analüüsi käigus hinnati riigigümnaasiumi kulude ja munitsipaalkoolide keskmiste hariduskulude erinevust õpilase kohta (kuna erakoolide kulude kohta info puudus, siis neid ei kaasatud võrdlusesse) ning erakooli pidajatele ja omavalitsustele makstud haridustoetuste erinevust õpilase kohta. Selle põhjal ei ole alust väita nagu oleks erinevate koolitüüpide vahel statistiliselt olulisi erinevusi. Selle põhjuseks on ennekõike hariduskulude suur varieeruvus omavalitsuste lõikes nii nagu nähtub jooniselt 15. Isegi kui keskmised kulud õpilase kohta on riigigümnaasiumites kõrgemad kui munitsipaalkoolides keskmiselt, siis leidub piisavalt palju omavalitsusi, kus hariduskulud on riigigümnaasiumitega võrreldaval tasemel.
Riigigümnaasiumi kulud õpilase kohta kuus on 2013-2015 perioodil keskmiselt 365 eurot (sotsiaaltoetusi (konto 41) arvestamata 355 eurot), samal perioodil olid omavalitsuste hariduskulud õpilase kohta keskmiselt 255 eurot, kuid varieerusid vahemikus 178 eurost 1433 euroni kuus. Seetõttu ei ole võimalik väita, et riigigümnaasiumite või kohalike omavalitsuste hariduskulude vahel õpilase kohta oleks statistiliselt olulist erinevust.
Asjakohase võrdluse huvides tuleks riigigümnaasiumite kulusid võrrelda munitsipaalomandis olevate puhaste gümnaasiumite kuludega. Paraku sellist infot andmetest eristada ei ole võimalik. Analüüsi teostajate käsutused olid vaid Tartu linna haridusasutuste kulud. Kui võrrelda Tartu linna puhtaid gümnaasiume: Hugo Treffneri Gümnaasium, Jaan Poska Gümnaasium ning Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium (alates 2014.a.), siis nende koolide keskmine kulu 2013-2015 perioodil oli suurusjärgus 182 eurot õpilase kohta kuus, mis on märgatavalt madalam kui riigigümnaasiumite vastav kulu. Tuleb märkida, et kõikide nendes koolides on õpilaste arv üle 500, riigigümnaasiumitest küünib selle numbri lähedale vaid Viljandi Gümnaasium.
3) Omavalitsustele ja erakooli pidajatele makstud keskmised haridustoetused ei erine, tegevuskulude erinevust ei ole võimalik hinnata
Erakoolide puhul kasutati valitsussektori kulude võrdlemiseks lähenemist, kus hinnati valitsussektori poolt erakoolidele makstud toetuste suurust. Hinnanguliselt said erakoolid 2013-2015 haridusteostust keskmiselt 134 eurot õpilase kohta kuus (võrdluseks munitsipaalkoolides tuli see keskmiselt 133 eurot õpilase kohta kuus) ning tegevustoetust keskmiselt 85 eurot õpilase kohta kuus ehk kokku 219 eurot õpilase kohta kuus. Erakoolide kulude kohta andmed munitsipaalkoolide või riigigümnaasiumidega võrreldavatel alustel puudusid, mistõttu erakoolide kulu ei ole võimalik võrrelda munitsipaalkoolide või riigigümnaasiumide kuluga.