Koolivõrk tervikuna peab tagama õppijate põhivajaduse – võimaluse kujuneda informeeritud ja teadlikeks kodanikeks, kes on suutelised iseseisvalt analüüsima ja otsustama globaalses maailmas – rahuldamise. Koolivõrgu ümberkujundamine peab lähtuma demograafilise olukorra muutusest, arvestama regionaalarengu vajadusi, tagama õppijatele võrdsed kvaliteetse hariduse omandamise võimalused, olema tasakaalustatud ja kõiki erinevaid asjast huvitatud osapooli informeeriv ja kaasav.

Koolivõrgu edasine korraldus võiks teoks saada kolme erineva stsenaariumi alusel:

        1. Status quo olukorra säilitamine.
        2. Vaba areng.
        3. Aktiivne sekkumine.

„Kolmandat stsenaariumi on võimalik saavutada ainult siis, kui senine iga omavalitsuse ja maakonna iseseisev tegevus oma koolivõrgu ning hariduselu korraldamisel asendub riigi tasandilt koordineeritud koostööga.” – Tiina Annus

Kokkuvõtvalt:

  • Analüüsides õpilaste rännet omavalitsuste (koolide) vahel selgus, et õpiränne on olemas kõigil kooliastmetel.
  • Eesti on üldhariduses õppijatele tõmbekeskusteks kujunenud Tallinn, Tartu ja Pärnu.
  • Erinevate koolitüüpide kooliastmete kattuvus sunnib koolid omavahel konkureerima samade õpilaste pärast eriti esimese klassi õpilaste osas.
  • Ülemise kooliastme sulgemisel on väga suur tõenäosus, et lapsevanemad valivad lastele ikkagi kooli, kus kõrgemad kooliastmed on olemas, et tagada lapsele õppimisvõimalus kuni gümnaasiumiastme lõpuni.
  • Kooli teeninduspiirkonna kehtestamine kohustusliku hariduse osas peab tagama igale lapsele koha tema elukohale lähimas koolis ja koolipidajale võimaluse olla täpne pikaajalises planeerimises.
  • Kvalifikatsiooninõuetele mite vastavate õpetajate olemasolu koolides on signaal sellest, et õpetajate töökorraldus ei ole rahuldaval tasemel.
  • Erilist tähelepanu, soovides riigi tasakaalustatud regionaalset arengut, tuleks pöörata hõre- ja äärealade valdades elavatele lastele väga heade õppimistingimuste – õpetajad, koolimaja ja huvitegevuse võimalused – tagamisele.
  • Sõltumata valitud teest koolivõrgu optimeerimisel tuleb igal koolil heaks kooliks saamiseks järgida “Hea kooli” põhimõtteid.

Joonis: Koolide arv koolitüüpide ja erineva asustustihedusega omavalitsuste lõikes: 2014/2015. õa prognoos (mudeli variandid A-D)

Koolivõrgu prognoosi 2005 tulemused