Eesti rahvastik kahaneb ja vananeb ning tööturul toob see kaasa töökäte puuduse. Selleks, et võidelda tööealise elanikkonna vähenemisega, on muuhulgas oluline, et vähenenud töövõimega ning vanemaealised inimesed suurendaksid oma osalust tööturul.

2016. aastal käivitas sotsiaalministeerium töövõimereformi, eesmärgiga toetada vähenenud töövõimega inimeste osalemist tööelus. Reformi elluviimiseks kasutatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Üks suurima kogumaksumusega meetmeid on seejuures „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“, mille eesmärk on inimeste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Lisaks on eesmärk tagada töövõime toetamise süsteemi jätkusuutlikkus.

Need tegevused võtavad väga suure osa Eesti kasutada olevast struktuurifondide eelarvest ja seetõttu on oluline hinnata, kas eesmärgid ja tegevused on kooskõlas ja tulemuslikud. Selleks tellis Sotsiaalministeerium vahehindamise, et võimalikud probleemkohad välja selgitada ning vajadusel kavandatud tegevusi muuta. Vahehindamine aitabki teada saada, kuidas on töövõime toetamise skeem tööle hakanud ning milliseid parendusi ja muudatusi oleks vaja eesmärkide saavutamiseks ette võtta. Vaheraportis hinnatakse dokumendianalüüsi, administratiivandmete, ekspertintervjuude ning juhtumianalüüside põhjal avalikkuse teadlikkust töövõimereformist, töövõime toetamise süsteemi „ühe ukse poliitikat“, asutustevahelist andmevahetust (sh andme- ja e-lahendusi), töövõime hindamist ja toetuse määramist, samuti vähenenud töövõimega inimeste ja tööandjate teenuste ning toetuste paketti.