Sotsiaalministeerium vastutab Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ elluviimise eest, mille eesmärk on tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Lisaks on eesmärk tagada töövõime toetamise süsteemi jätkusuutlikkus.
Vahehindamise eesmärgiks on teada saada, kuidas on meede „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ rakendunud alates Töövõimereformi juurutamisest 2016 aastal, kuivõrd tõenäoline on meetme eesmärkide ja näitajate saavutamine ning kas ja milliseid parendustegevusi on vaja eesmärkide saavutamiseks ellu viia.
Analüüsi tulemustest lähemalt
Avalikkuse teadlikkus reformist:
- Töövõimereformi tulemuslikuks jõustamiseks on tarvilik sihtrühmade ja elanikkonna teadlikkus poliitikamuudatustest ning teadlikkus on üle aastate paranenud.
- Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi soodustavad elanikkonna ja tööandjate toetavad arusaamised ja hoiakud töövõimekaoga inimestest. Hoiakute muutumist mõõtvate indikaatorite sihttasemete saavutamine 2020. aastaks ei ole tõenäoline – hoiakute muutmine on pikaajaline protsess.
Üheukse-poliitika
- Töövõimereformiga liigutakse edasi lihtsama halduskorralduse poole, et tööturul osalemist toetavaid meetmeid saaks ühest asutusest.
- Vähenenud töövõimega inimeste aktiivust tööturul toetaks olemasolevate teenuste parem integreerimine ja teenust osutavate asutuste koostöö, sealhulgas proaktiivsus teenuste pakkumisel.
Andme-vahetus ja infosüsteemid
- Töövõimereformiga juurutamisega loodi ja muudeti infosüsteeme, sealhulgas loodi töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu.
- Andmevahetus infosüsteemide vahel töövõime hindamiseks ja teenuste osutamiseks toimib üldjoontes hästi, kuid probleemiks on terviseandmete kehv kvaliteet ja ebapiisav andmehõive.
Töövõime- hindamine
- Uus hindamismetoodika on funktsioneerimise ja tegevusvõime osas oluliselt inforikkam, mis on tarvilik töötamist toetavate meetmete valimisel, pakkumisel.
- Töövõimehindamise metoodika juurutamiseks on järjepidevalt vaja tagada metoodika ühetaoline mõistmine ja kasutamine.
Töövõime-toetus
- Töövõimetoetus peaks tagama piisava asendussissetuleku ja toetuse toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks, kuna toetus on suurem kui elatusmiinimumi piir.
- Kuid senine elatusmiinimumi piir on väheldane tagamaks nii vähimad möödapääsmatud ja ellujäämiseks tarvilikud kulutused kui ka ühiskonnas osalemiseks vajalikud kulutused.
Töövõime toetamise teenused
- Vähenenud töövõimega inimestele on pakkuda mitmekülgne valik teenuseid, mis peaksid katma enamike inimeste vajadused ning üha enam liigutakse selles suunas, et kliendile pakkuda n-ö rätsepatööd.
- Teenuste disainimiseks ja parendamiseks on läbi viidud teenuste siseauditeid ja analüüse; peetud on arutelusid sihtrühmade ja sidususrühmadega ning vajadusel muudetud teenuste pakkumise korraldust; parandatud on teavitustegevusi, et suurendada teadlikkust võimalikest meetmetest.
- Eelkõige just isikliku abistaja, kohandatud transpordi, tööalase rehabilitatsiooni, tugiisikuga töötamise teenuse, töökoha kohandamise ning viipekeeletõlke teenuse pakkumises näevad sidusrühmad vajadust parendamiseks.
Kokkuvõtvalt
- Vähenenud töövõimega inimeste aktiivsus tööturul on suurenenud tööturu muutuste ja töövõime toetamise süsteemi muutuste tõttu.
- Töövõimereformi väljundnäitajaid, tulemusnäitajad, finantsnäitajad osutavad pigem tulemuslikule reformi käivitamisele.
- Töövõime toetamise süsteem on asjakohane; kuid puuduvad vastu-fakti hinnangud meetmete mõju kohta.