Käesolev analüüs on osa laiemast uuringust, mille eesmärk on kirjeldada turvalist paindlikkust erinevates riikides, et seeläbi antud valdkonnas kogemusi vahendada. Turvalist paindlikkust käsitletakse neljas võtmes: tööseadusandluse paindlikkus, sotsiaalkaitse süsteem, aktiivsed tööpoliitika meetmed ja elukestev õpe. Eesti juhtumi aruanne annab ülevaate kuuest teemat puudutavast valdkonnast:
- paindlikkus ja turvalisus tööturul aastatel 2000-2007,
- töökorralduse ja lepingute sõlmimise paindlikkus,
- aktiivsed tööturu mõjutamise poliitikad,
- elukestev õpe tööturul,
- sotsiaalkaitse süsteem ja tööjõu pakkumine,
- sotsiaaldialoog ja kollektiivne tegutsemine.
Seaduslikus tähenduses on Eesti tööturg suhteliselt jäik ja üsna rangelt reguleeritud. Samas näitab ettevõtete statistika aga, et igal aastal luuakse ja kaotatakse suurel hulgal töökohti ning inimesed liiguvad võrdlemisi aktiivselt erinevate töökohtade vahel, kuigi see liikumine on kahanenud. Seega on Eesti tööjõuturg jäigast seadusandlusest hoolimata üsna paindlik.
Kulutused aktiivstele tööturumeetmetele EL riikides, 2006 (% SKP-st)
Samal ajal kulutab Eesti aktiivsetele tööturumeetmetele aga kümme korda vähem raha kui Euroopa Liit, kuigi vastavate programmide tulemuslikkus on küsitav ja suur osa inimestest leiab tööd nende meetmete poole pöördumata. Samuti kuulub Eesti vähem arenenud riikide hulka sotsiaalkaitse kulutuste kontekstis. Avaliku sektori kulutused töötute toimetulekuks on liidu ühed madalaimad ja töötuskindlustuse süsteem on liiga jäik motiveerimaks inimesi töötama. Puudusi on Eestis ka elukestva õppe ja täiskasvanute hariduse osas, kuna selles osaleb üsna vähe inimesi. Sealjuures pakutakse rohkem võimalusi täiendõppeks juba kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele ning on üsna vähe uuritud, kas pakutav väljaõpe vastab tööturu vajadustele.
“Noorte inimeste kõrghariduse omandamises on toimunud järsk kasv ja samal ajal on lisandunud ka palju uusi kõrgharidust pakkuvaid asutusi, mis mõlemad muudavad hariduse kvaliteedi tagamise keeruliseks.” – Reelika Leetmaa
Seega on turvaline paindlikus Eestis tagatud mingil määral tööturul, kuid mitte ülejäänud kolmes valdkonnas. Uuringu autorid pakuvad, et seda olukorda aitab parandada uus Töölepingu seadus. Lihtsustades töötajate vallandamist, muudab see töösuhted paindlikemaks. Samuti tõstab uus seadus töötutele makstavaid toetusi ja laiendab nende töötute ringi, kellel on õigus töötuskindlustusele. Lisaks uuele seadusele on tõusujoonel ka täiskasvanutele ametialase koolituse ja väljaõppe pakkumine. Samas ei muuda nimetatud seadus aga aktiivseid tööturu meetmeid kuigi tulemuslikemaks ega võimalda tööturu probleeme ära hoida.